Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB 27 MHz

CLUB 3Ø4

QSL kaardid

PMR 446 MHz

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Saatejaamad

Galeriid

Varia

Universum

Missioonid

Areaal

Deorum

Mina ise

Minu Eesti

Amburi koduleht            Raadioamatörism HAM lainealadel            Amburi koduleht

CB - HAM Mida tähendab HAM ? 73? Raadioamatörism Raadioamatörismi algus Eestis
Eesti raadioamatöörid 1924 -1935 Eesti raadioamatöörid 1935 -1940 Eesti raadioamatöörid eile ja täna
Eesti ES regioonid Maailma regioonid ja tsoonid QTH lokaator Maailma maade HAM prefiksid ja DXCC maad
HAM lainealad Eesti ja Soome VHF/UHF  HAM repiiterid
Mina HAM lainealadel Lühilainetel Ultralühilainetel Välipäevadel Suvistel kokkutulekutel



CB vabasagedustelt HAM raadioamatööriks


töönurga pilt

 

Kui CB vabasagedustel kaugühendusi pidades nakatute tõsiselt raadiopisikuga ja CB 27 MHz laineala sidepidamiseks kitsaks jääb, on järgmine loogiline samm harrastuse laiendamine HAM amatöörlainealadele, kus lobisemisruumi jätkub pikast lainest kuni ultralühilaineteni välja.

   Töötamiseks amatöörlainealadel peab aga omama raadioamatööri litsentsi. Selle omandamiseks tuleb sooritada ERAÜ raadioklubis raadioamatööri kvalifikatsiooni eksam, mille eduka sooritamise järel saab Tehnilise Järelvalve Ametist omale isikliku HAM amatööri kutsungi ja tööloa.

   CB27 MHz vabakasutuse lainealadel kaugsidepidamisega pikemalt tegelevad harrastajad on enamuses juba omandanud piisavalt teadmisi ja kogemusi nii lainelevist, antennide ehitamisest, samuti sidepidamise eetikast, nii et ettevalmistumine HAM amatööri eksamiks ei tohiks valmistada raskusi.
   Raadioamatööri litsentsi taotlemiseks vajalikku ja ka üldist teavet raadioamatörismist Eestis leiab ERAÜ kodulehelt:

https://www.erau.ee/et/




Mida tähendab sõna "HAM" ?


 

   Mitmed inimesed on küsinud, mida tähendab see raadioamatööride nimeks olev tähtede kombinatsioon HAM ja kuidas amatöörid omale sellise nime said? Ka paljud raadioamatöörid ise ei oska täpselt seletada selle nime saamislugu, seepärast väike tagasipõige raadioamatörismi algusaegadesse.
   Nime saamisloo kohta on liikvel mitu erinevat versiooni, aga kõige aksepteeritum on raadioamatörismi ajalugu uurinud USA raadioamatööri Louise Ramsey Moreau raadioamatööride HAM nime saamisloo versioon. Alljärgnevalt selle tõlge:

*

   "Ham: a poor operator; a 'plug'." ("Sink: vaene operaator; 'pistik'.") Telegrafistide ("traatide") antud hüüdnimi telegraafis töötavatele madalapalgalistele telefonikeskjaama neidudele "pistikutele".
   Nii kirjeldati selle sõna tähendust G.M. Dodge’i "The Telegraph Instructor"  külgedel juba enne raadiotelegraafi tulekut ja traattelegraafi osas pole see seletus kunagi muutunud.

Telegraafis töötavad telefonikeskjaama neiud "pistikud", lisahüüdnimega "singid".

   Esimesed raadiotelegraafi operaatorid olidki endised "traadid", kes traatside vähenedes leidsid endale uue töökoha laevadel või rannikuäärsetes raadiojaamades. Koos nendega kandusid raadiotelegraafi üle ka vanad traditsioonid ja terminid.








               

   Raadiotelegraafi algusaegadel oli säde kuningas . . .

   . . . ja kõik sädesaatjad töötasid pikallainel, säristades pea laineala laiuselt. Ametkondlikud jaamad, rannikujaamad, laevade jaamad, ka aina kasvav amatööroperaatorite kogukond, kõik üritasid muuta signaali üha tugevamaks, et valitseda teiste saatjate ja eetri aja üle. Paljud amatöörjaamad olid juba nii võimsad, et kui kaks sellist jaama, sama rannikulinna erinevates osades, hakkasid omavahel "vestlema", blokeerisid nad kõikide lähipiirkonna ametkondlike rannikujaamade töö.
   Selliste "vestluste" ajal ei jäänud frustreeritud kommertsoperaatoritel üle muud võimalust, kui tõdeda enda allajäämist amatööroperaatoritele ja telegrafeerida laevadele, et nende saatjate nõrgemaid signaale pole hetkel võimalik vastu võtta, nimetades eetrit segavaid amatööroperaatoreid halvustavalt sinkideks (telefonineiukesteks):

"SRI OM THOSE F****G HAMS ARE JAMMING YOU."
("Sri OM need f****g Singid blokeerivad teid".)

   Seda amatööridele pandud halvustavat hüüdnime hakkasid peagi kasutama kõik kommertsoperaatorid. Amatöörid, kes tõenäoliselt ei teadnudki selle hüüdnime tähendust, hakkasid õigele "Yankee Doodle" suhtumisele kohaselt ka ise omavahel
seda nime uhkusega kasutama.
   Aastate möödudes vajus hüüdnime esialgne tähendus unustusse, aga nimi oli juba juurdunud ja nii on ka tänapäeval kõik raadioamatöörid uhkelt HAM -id.

Louise Ramsey Moreau,  W3WRE / WB6BBO            

 



Mida tähendab "73" ?


Mida tähendab raadioside lõppedes üksteisele soovitud numbrite jada 73! (õrnemale soole ka 88!).

   Esimene autentne numbrite jada "73" kasutamine traattelegraafi operaatorite poolt avaldati 1857. aasta aprillis, ajakirjas "National Telegraph Review and Operators Guide". Sel ajal tähendas 73 "Minu armastus teile!".
   1859. aastal asutas Western Union Company standardi "92 Code". See numbrite loend ühest kuni 92-ni toob välja pika nimekirja ettevalmistatud fraase, mida operaatorid kasutasid numberlühenditena traattelegraafis. 92. koodis tähendas 73 "minu komplimendid".
  G.M. Dodge'i telegraafi käsiraamatu "The Telegraph Instructor" hilisem, 1908. aasta väljaanne andis koodile 73 juba tänase "parimate soovide" määratluse.
   Traattelegraafist kandus "parimate soovide" koodi 73 kasutamine edasi raadiotelegraafi operaatoritele ja sealt edasi ka raadioamatööridele, mida kasutatakse nii telegraafi- kui telefonisides tänapäevani.
   Parimad soovid naissoost operaatoritele, kood 88 (armastuse ja suudlustega), oli samuti juba Western Unioni tabelis.

Western Union Company "92 Code"




Raadioamatörism HAM lainealadel


   Raadioamatörism sai alguse eelmise sajandi algusaastatel, paralleelselt raadio (algselt küll traadita telegraafi) arenguga. Mida enam raadio arenes, seda enam tekkis juurde ka selle uudse ja põneva ala harrastajaid amatööre, kellest suurem osa alustas oma algeliste teadmistega telegraafijaamade ehitamist peamiselt näppude kõrvetamisega, elektri kaitsekorkide parandamisega ja ametkondlikele telegraafijaamadele häirete tekitamisega.
   Rohkete eetrihäirete tekitamiste tõttu võttis USA Senat 1912. aastal isegi vastu seaduse raadiosageduste kasutamisest, "Radio Act of 1912", mis keelas amatööridel sidepidamise pikkadel lainealadel, kus töötasid ametkondlikud telegraafi saate-vastuvõtujaamad.
   Raadioamatööridele eraldati kindlad sageduspiirkonnad sel ajal veel vähe kasutust leidnud lühematel lainealadel (alates 200 m ja lühemad). Lühemate lainete kasutuelevõtt eeldas tunduvalt keerukamat ja kallimat tehnoloogiat, seepärast loodeti, et massiline raadioharrastus sureb ise välja ning probleem kaob.
   Ajalugu näitas aga õnneks hoopis teist arengut. Raadiotehnika arenedes osutusid just lühilained ainukesteks lainealadeks, kus on võimalik saada raadioühendusi üle maailma.
   Raadio algusaegadel omale mitte just parima maine teeninud amatööride erialaste teadmiste täienedes paranes ka nende maine ja paljud raadioamatöörid tõusid hiljem oma ala suurimateks professionaalideks, raadioehituse edasiarendajateks.


6. aprillil 1914. aastal Ameerika raadioamatööri Hiram Percy Maxim'i asutatud
„American Radio Relay League” ARRL
oli esimene raadioamatööre ühendav organisatsioon.

töönurga pilt

Esimese raadioamatööride ühingu looja H. P. Maxim oma raadiojaamas.


18. aprillil 1925. aastal asutati Pariisi konverentsil Rahvusvaheline Raadioamatööride Liit
"International Amateur Radio Union" IARU

Seda, IARU asutamise päeva tähistataksegi kogu maailmas rahvusvahelise raadioamatööride päevana.



Raadio algusaegade amatööri sideaparatuur...

            Raadiotelegraafi sädesaatja,                     saatja töös                   ja raadiotelegraafi vastuvõtja.


... ja tänapäevane, kogu lühilaineala kattev HAM transiiver

160m - 6m amatöörlainealad kattev transiiver "Yaesu FT-2000".

 

   Tänapäeval on raadioamatörism üks populaarsemaid tehniliste alade harrastusi maailmas. Sellega tegelevad väga erinevate elukutsetega inimesed, nende seas maailmakuulsaid näitlejaid, lauljaid, kosmonaute, astronaute, usutegelasi, poliitikuid, riigimehi jne.
Näiteks, suhtled eetris Hispaaniaga, vastaskorrespondendiks EAØJC, operaator Juan ja hiljem tuleb QSL-kaart Kuningalt... vahva eks.


Mõned erinevatest eluvaldkondadest tuntud raadioamatöörid


EAØJC, Hispaania Kuningas Juan Carlos I.


JY1, Jordaania Kuningas Hussein.


3AØAG, Monako Prints Albert II de Monaco.


SV2ASP, Püha Isa Monk Apollo.


W2JOF, laulja Sir Cliff Richard.


N6YOS, näitleja Priscilla Presley, fotol koos tütre Lisa ja abikaasa Elvisega.


U8MIR, kosmonaut Aleksander Kareli, rahvusvahelises kosmosejaamas ISS.


KF5DBF, astronaut Tracy Caldwell Dyson, rahvusvahelises kosmosejaamas ISS.



12 aprill 1961 - 12 aprill 2011

50 aastat, Juri Gagarini, inimese esimesest lennust kosmosesse - Baikonuri kosmodroom eetris

 

QSL- kaart Baikonuri kosmodroomilt, inimese esimese kosmoselennu 50. aastapäeva side kinnituseks.




Raadioamatörismi algus Eestis


Eesti lühilaine raadioamatörismi algusajaks loetakse 1924. aasta 5. augustit

   Siis valmis Pärnu raadiohuvilisel Karl Olof Leesmentil lühilaine vastuvõtja, millega hakati juba regulaarselt kuulama ja kirja panema Euroopa raadioamatööride omavahelisi raadiosidesid ning saateaparatuuri valmimisel, pidama ka ise kahepoolseid raadioühendusi nii Euroopa kui teiste kontinentide amatööridega.


   

Karl Olof Leesment oma koduse amatöörjaama taga Pärnus 1926. aastal ja tema vanim säilinud QSL-kaart aastast 1927.



Eesti raadioamatöörid 1924 -1935


   Esimesed paar aastat töötasid Eesti raadioamatöörid omavõetud kutsungitega ja nii öelda piraatidena, sest amatöörjaamu keegi ei registreerinud.
   Alles 1927. aastal hakati Eestis amatöörraadiojaamu ametlikult registreerima ja „asjaarmastajatest" raadiojaamade tööloa taotlejatele kehtestati nõue sooritada II klassi raadiotelegrafisti kutseeksam Eesti Posti- Telegraafi- Telefonivalitsuses.


Vitali Suigusaar koduse amatöörjaama taga Pärnus 1926. aastal, töötamas omavõetud kutsungiga TE2WA.

 

   Alates 1. jaanuarist 1929. aastal hakkasid Eesti raadioamatöörid kasutama ühtset, Eestile eraldatud kutsungite prefiksit ES, siis jõustus 1927. aastal vastuvõetud amatöörkutsungite rahvusvahelise jaotuse Washingtoni konventsioon.
  1929. aastast hakkas küll kehtima rahvusvaheline Eestile antud kutsungite prefiks ES, aga sufiks jäi ikka igaühe oma valida.


Eesti raadioamatöörid ja kutsungid 1924 -1935


Eesti raadioamatöörid 1924 -1935
  Nr      Kutsung   
   Nimi   
   QTH       Aadress   
   1     TE2OL, TE-4LC     Karl-Olof Leesment       Pärnu       ----   
   2     TE2WA, ES3CX     Vitali Suigusaar       Pärnu       ----   
   3     ET3XY, TE-XX     Eugen Tumma       Pärnu       ----   
   4     ES3FU, ESX2C     Leopold Vedru       Tallinn       ----   
   5     ES3DW     Aleksander Rähn       Tallinn       ----   
   6     ES3RX     Aleksander Jätmar       Tallinn       ----   
   7     ES3VP     Boris Imelik       Tartu       ----   
   8     ESX5C     Richard Paide       Nõmme       ----   
   9     ESX7C     Hans Pärjel       Tallinn       ----   
   10     ES3ET     Eric Tosso*       ----       ----   
   11     ES3JR     Artur Trinkmann*       Pärnu       ----   
   12     ES3LW     Ernst-Woldemar Laas*       Haapsalu       ----   
   13     ES3MN     Heinrich-Eduard Lensin*       Tartu       ----   
   14     ES3NG     Eduard Kase*       Pärnu       ----   

*  Lõpetasid tegevuse enne Eesti raadioamatööride ühingu asutamist 1935. aastal.




Eesti raadioamatöörid 1935 -1940



Eesti Raadio Amatööride Ühing

   1935. aastal asutati raadioamatööride ühistegevuse paremaks koordineerimiseks Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ). Ühingu registreerimise järel Eesti Vabariigi Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. aastal, hakkas kehtima ka uus raadiojaama ehitamise ja kasutamise loa ning ametliku amatöörkutsungi taotlemise kord Eesti Posti- ja Sidevalitsuses.
   Ametlikud kutsungid koosnesid prefiksist ES, mille järel ühekohalised numbrid 1 . . . 9 ja ühetähelised sufiksid (nt ES1A).

 

Eesti Raadio Amatööride Ühingu rinnamärk.

 

 Eesti Raadio Amatööride Ühingu liikmed 1935 - 1940 

   Peale raadioamatööride ühingu asutamist ühingusse mittekuuluvaid kutsungiga raadioamatööre sõjaeelses Eestis polnud.

 

   ERAÜ kutsungiteta liikmed olid kas ühingu noorliikmed, kes alles omandasid vajalike raadiotehnilisi teadmisi või polnud omale isikliku raadiojaama veel valmis ehitada jõudnud, mis oli samuti üheks raadioamatööri kutsungi saamise tingimuseks.
   Ühingu kutsungiteta noorliikmetel lubati oskuste omandamiseks osa võtta suviste välipäevade ultralühilaine võistlustest.


Veel kutsungiteta ERAÜ noorliikmed (vasakult) Edgar Jätmar, Ülo Tamsar ja Emil Pudeli
1939. aasta ultralühilaine välipäeval Porkunis.


Eesti Raadio Amatööride Ühingu viimane okupatsioonieelne juhatus 1940. aastal.

(ees vasakult): laekur ES2F - Aleksander Rähn, aseesimees ES2C - Leopold Vedru, esimees ES5F - Arnold Isotamm,
ERAÜ auliige, Riigi Ringhäälingu direktor hr Friedrich Olbrei, sekretär ES7D - Paul Sammet.
(taga vasakult): QSL- kaartide vahendaja ES5C - Richard Paide, juhatuse liige ES3F - Karl Olof Leesment,
propaganda korraldaja ES7E - Aleksander Illi.

 

*       *       *

   Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal ERAÜ tegevus iseseisva organisatsioonina lõpetati.
   Sõjajärgsetel aastatel, 1946 -1991, tegutsesid Eesti raadioamatöörid Nõukogude Liidu keskraadioklubi allorganisatsiooni, vabariikliku raadioklubi all ja Eesti NSV-le eraldatud kutsungite prefiksiga UR2. Prefiksit ES ei tohtinud enam kasutada.

   Eesti iseseisvuse taastamise järel 20. augustil 1991. aastal, taastati 14. detsembril 1991 ka Eesti Raadioamatööride Ühing ning juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist samuti IARU (International Amateur Radio Union), kinnitades ametlikult Eesti Raadioamatööride Ühingu täisõiguslikuks liikmeks olemise järjepidevust selles maailmaorganisatsioonis.




Eesti raadioamatöörid eile ja täna


    Juba raadioamatörismi algusaegadest on Eesti raadioamatööridele olnud omane selle omapärase hobiga tegelejate tugev ühtekuuluvuse tunne (nagu ka mujal maailmas). Just see hobikaaslaste ühtekuuluvuse tunne ajendas ka Eestis 1935. aastal asutama oma hobiala ühingu, et ühiselt tegemisi toetades saaks korraldada kõiki raadioamatööride ettevõtmisi.


Eesti Raadio Amatööride Ühingu liikmed 1939. aasta välipäeval Porkuni mõisa pargis,
demonstreerimas hobikaaslaste ühtekuuluvust.

*

    Kahjuks on mitmetel tänastel noortel, aga ka osadel vanadel amatööridel see traditsiooniline ühtekuuluvustunne kadunud ja levima hakanud trend mitte kuuluda oma huviala ühingusse, et pääseda liikmemaksudest. Sellega loobutakse omapoolsest panusest ühingu ühistegevuse toetamiseks, kuigi ühingu korraldatud võistlustest ja üritustest võetakse osa hea meelega.
   Sellise trendi tõttu on Eesti raadioamatööride ühingu liikmete arv viimastel aastatel vähenenud pea pooleni amatööride üldarvust ning ühingu ürituste rahastamine jäänud üha vähemate liikmete õlgadele, muutes selle järjest keerulisemaks.

  Edumeelsem ja aktiivsem osa raadioamatööridest on siiski ka tänapäeval ühistegevusele ja selle toetamisele truuks jäänud.


Eesti Raadioamatööride Ühingu liikmed 2017. aasta suvisel kokkutulekul Merelaiul.

*

Eesti raadioamatööride rinnamärgid läbi aegade

           

Vasakul - ennesõjaaegne, Eesti Raadio Amatööride Ühingu (ERAÜ) liikme rinnamärk (1935 - 1940).
Vasakult teine - Nõukogude algusaja, Eesti Vabariikliku Raadioklubi (EVRK) liikme rinnamärk (1955 - 1960).
Vasakult kolmas - Nõukogude aegne, Eesti Raadiospordi Föderatsiooni (ERF) liikme rinnamärk (1960 - 1991).
Paremal - 1991. aastal taastatud, Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) liikme hõbetatud rinnamärk.

 

Eesti raadioamatörismi ajaloost on ilmunud ka raamat.




Eesti ES regioonid


ERAU (Estonian Radio Amateurs Union)
ERAÜ (Eesti Raadioamatööride Ühing) Eesti regioonid

ERAU jaotuse järgi on Eesti jaotatud üheksaks ES regiooniks (ES0 - ES8).
Kümnes (ilma regioonita) kutsungite prefiks, ES9 on reserveeritud erikutsungitele.




Maailma regioonid ja tsoonid


   Raadiosides on korrespondentide asukoha määramiseks kasutusel mitmeid erinevaid süsteeme, millede järgi on maailmakaart jaotatud regioonideks, tsoonideks ja lokaatoriteks.

ITU (International Telecommunication Union) regioonid ja tsoonid

ITU jaotuse järgi on maailmakaart jaotatud 3 -ks ITU regiooniks ja 90 -ks ITU tsooniks.
(Eesti asub ITU tsoonis 29)

*

   Amatöörsides kasutatakse põhiliselt IARU, Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu enda kaardijaotuse süsteeme.

IARU (International Amateur Radio Union) CQ regioonid ja tsoonid

IARU jaotuse järgi on maailmakaart jaotatud 6 -ks CQ regiooniks (maailmajagude järgi) ja 40 -ks CQ tsooniks.
(Eesti asub CQ tsoonis 15)




QTH lokaator


   Oma vastaskorrespondendi asukoha kindlaksmääramiseks ja sidekauguse arvutamiseks on raadioamatörismis kasutusel (IARU) QTH lokaatorite süsteem, milles asukohta (lokaatorit) tähistatakse tähtede ja numbrite vahelduva jadana (põhiliselt 6 kohalisena). Selle süsteemi abil leiad kiiresti nii korrespondendi asukoha kaardil kui ka kauguse temani.



   QTH lokaatorite süsteemis on maailmakaart jaotatud 324-ks suureks ruuduks. Iga ruut (20°×10°) on tähistatud ülalolevas tabelis näidatud süsteemi järgi kahe suure tähega.
(Eesti jääb suurde ruutu KO)
   Iga suur ruut on jaotatud omakorda 100-ks väiksemaks ruuduks (2°×1°), mida tähistatakse, nagu näidatud allolevas parempoolses tabelis, kahe numbriga.
(näiteks: Tallinn ja selle ümbrus jäävad ruutu 29)
   Need 100 ruutu on jaotatud omakorda 576-ks veel väiksemaks ruuduks (5'×2,5'). Neid tähistatakse, nagu näidatud allolevas alumises tabelis, jälle kahe suure tähtega.
(näiteks: Tallinna teletorn jääb ruutu KL)
   Niisiis on Tallinna teletorni QTH lokaator KO29KL. Esimesed kaks tähte näitavad asukohta 324-s suures ruudus, järgnevad kaks numbrit asukohta 100-s väiksemas ruudus ja viimased kaks tähte asukohta 576-s veel väiksemas ruudus.
   Kuuekohaline lokaator näitab korrespondendi asukohta täpsudega 5'×2,5' ehk ruudus ~ 5,5 km × 5 km.



   UHF sagedustel, kus sidede vahemaad on väikesed ja vajatakse veel täpsemaid koordinaate koha määramiseks, kasutatakse ka 8 kohalist lokaatorit, kus 6 kohalise lokaatori viimased 576 ruutu (5'×2,5') on jaotatud veel omakorda 100-ks ruuduks (30"×15"), mille iga ruutu tähistatakse jälle kahe numbriga (nagu ülolevas parempoolses tabelis).
Tallinna teletorni veel täpsem, 8 kohaline lokaator on KO29KL63.
   Kaheksakohaline lokaator näitab korrespondendi asukohta täpsusega 30''×15'' ehk ruudus ~ 550 m × 500 m.
   Kasutusel on veel ka 10 kohaline lokaator, aga seda kasutatakse siis, kui on vaja väga täpselt asupaika näidata.


Oma QTH lokaatori leidmine

   Oma asukoha (saatekoha) QTH lokaatori leidmiseks ja ka lokaatorite vahelise vahemaa arvutamiseks on alljärgnev link:

http://www.k7fry.com/grid/

   Selleks sisesta kaardi paremal ülaosas olevasse kasti kõigepealt KO29. See toob kaardi Eesti kohale. Siis, suurenda järjest kaardi mõõtu (klikkides paremal all olevale + märgile ja liiguta noolega oma asukohta kaardi keskele), kuni ilmub kaardile sinu asukoha asula (linna) nimi ja kliki sellele. Kaardi mõõtu edasi suurendades ja klikkides järjest täpsemalt oma asukohale, leiad lõpuks väga täpse, kuni kümnekohalise, oma asupaiga lokaatori.
   Vahemaa leidmiseks kahe lokaatori vahel kirjuta alumisse kasti teise korrespondendi lokaator.




Maailma maade prefiksid HAM lainealadel


   HAM amatöörlainealadel on IARU poolt antud maailma igale maale omad kutsungite prefiksid.
   Kuna prefiksite nimekiri on väga pikk, samuti pidevalt täienev ja muutuv koos maailma poliitilise kaardi muutustega, panen siia nimekirja asemel ainult pöörleva Gloobuse, millele kilikkides saab siirduda momendil ühele täiuslikumale prefiksite nimekirjale:


DXCC maade ja maa-alade loetelu

http://www.ng3k.com/Dxcc/dxcc.html




Eestis lubatud HAM amatöörlainealad

Riigi Teataja

Amatöörside raadiosagedused, saateliigid, kiirgusklassid ja suurimad saatevõimsused


Amatöörlainealadel lubatud saatevõimsused kvalifikatsiooniklasside järgi

  Pikalainealas 137 kHz (2000 m) on A- ja B- kvalifikatsiooniklassi amatööridele lubatud maksimaalne saatevõimsus 100 W.

   Lühilainealas 1,8 MHz - 28 MHz (160 m - 10 m) on lubatud maksimaalne saatevõimsus:
   A - kvalifikatsiooniklassi amatööridele kuni 1 kW.
   B - kvalifikatsiooniklassi amatööridele kuni 100 W.
   D - kvalifikatsiooniklassi amatööridele lubatud ainult 1,8 MHz (160 m) ja 28 MHz (10 m) kuni 10 W.

   Ultralühilainealadel vahemikus 50,0 - 52,0 MHz (6 m), 144,0 - 146,0 MHz (2 m), 432,0 - 438,0 MHz (70 cm)
on lubatud maksimaalne saatevõimsus:
   A - kvalifikatsiooniklassi amatööridele kuni 1 kW,
lühematel lainealadel, 1,24 - 1,30 GHz, 2,30 - 2,45 GHz, 5,65 - 5,85 GHz ja 10,00 - 10,50 GHz kuni 100 W.
   B - kvalifikatsiooniklassi amatööridele on kogu ULL vahemikus kuni 100 W.
   D - kvalifikatsiooniklassi amatööridele on kogu ULL vahemikus kuni 10 W.




Eesti ja Soome VHF / UHF  HAM repiiterid



Eesti HAM repiiterid


CALL CH TX MHz RX MHz MODE E.R.P QTH     LOC     TONE c/o STATUS
VHF
ESØRVX RV48 145,600 145,000 F3E 20 dBW Saaremaa KO18IF 1750 Hz ESØOK Active
ES5RVE RV52 145,650 145,050 F3E 16 dBW Tartu KO38II 77 Hz* ES5LY Active
ES4RVB RV56 145,700 145,100 F3E 16 dBW Rakvere KO39FG 1750 Hz** ES4RC Active
ES8RVP RV60 145,750 145,150 G3E 14 dBW Pärnu KO28FJ 1750 Hz ES8AY Active
ES1RVA RV62 145,775 145,175 G3E 20 dBW Tallinn KO29JK 1750 Hz** ES1JKA Active
UHF
ESØRUX RU368 434,600 433,000 F3E 20 dBW Saaremaa KO18IF 1750 Hz ESØOK Active
ES5RUE RU370 434,625 433,025 F3E 20 dBW Tartu KO38II Carrier ES5CC Active
ES3RUF RU372 434,650 433,050 F3E 14 dBW Rapla KO28JX 1750 Hz ES3BM Resque
ES4RUB RU374 434,675 433,075 F3E 14 dBW Rakvere KO39FG 1750 Hz ES4RC Resque
ES1RUA RU384 434,800 433,200 G3E 14 dBW Tallinn KO29IK 1750 Hz** ES1NI Resque

                              * Avaneb ainult selle CTCSS tooniga.
                             ** Võib avaneda ka 82,5 Hz CTCSS tooniga.


Soome HAM repiiterid

http://repeater.sral.fi/




Mina HAM lainealadel


   

Minu HAM QSL kaart.

   Minu käest on mitmed küsinud, miks ma pole omale taotlenud kahetähelise sufiksiga kutsungit, kuigi radioamatörismiga olen tegelenud juba kaua? Vastus on väga lihtne. Kunagi oli mul hea võimalus lasta väga odavalt trükkida omale korralikud kartong QSL kaardid, seepärast sai neid trükitud suures koguses. Kuigi olen neid saatnud ka maailma laiali palju, on ikkagi neid järel veel suur hulk. Kahetähelise kutsungiga peaksin hakkama jälle uusi trükkima. Milleks? Kas kahetäheline kutsung annab uhkema enesetunde? Mulle küll mitte.

 

Why QRP?

   Why not? Anyone can make contacts at 100 watts even into a bad antenna. There's no secret to sucessful QRP operation, what is important though is an understanding, or at least some understanding of antenna systems.
   This is the antenna system as a whole, everything from the back of the radio all the way to and including the antenna. This should be the case regardless of power used but is especially important at QRP levels, and to be honest its nothing more than amateurs should already know.





Lühilainetel


   Endale ei paku enam huvi sidede hulk, vaid just testimine, kaugele on võimalik saada ühendusi erinevat tüüpi antennidega väikestel võimsustel, seepärast töötan HAM lühilainealadel QRP transiiveriga YAESU FT-707S (QRP variant). Väljundvõimsus AM ja CW režiimis 5 W, SSB režiimis 10 W (PEP).
   Transiiver on heade kõrvadega ja selektiivne. Ainukeseks miinuseks on 160 m laineala puudumine.
   Lainealad: 80 m, 40 m, 30 m, 20 m, 17 m, 15 m, 12 m ja 4 x10 m.


YAESU FT-707S koos antennituuneriga FC-707 ja kodukootud toiteplokk / kõlariga.

 

   Kuna antennimajanduse paigaldamiseks saan kasutada ainult oma kortermaja katust ja elan maja otsakorteris, kasutan antenne, mida saab toita otsast, et antennikaabel jääks võimalikult lühikeseks.

   Hetkel kasutan lühilainetel paralleelselt HF multibänd Ground Plane antenni (20 m, 17 m, 15 m, 12 m ja 10 m kaugsidedel) ja EZ-Wire multibänd antenni (peamiselt küll 80 m ja 40 m sidedel), olenevalt levist, kumb antenn on kasutataval sagedusel momendil efektiivsem ja väiksemate häiretega.


   

HF multibänd GP ja multibänd "EZ - Wire" (antenni ehituse täpsem kirjeldus alajaotusel "Skeemid.")

 

   Antenn EZ - Wire on tõmmatud kummuli L-ina pikki maja katust põhja - lõuna suunas, kolme 60 mm läbimõõduga plastikust toru otsa (metalltorude kasutamisel, kuigi isolaatorite abil, antenn häälde ei lähe). Balunipoolse toru kõrgus katusest 1 m, keskmise toru kõrgus 3,5 m ja parempoolse kõrgus 2 m.
   Plastikust torud on kinnitatud trepikodade maja katusest väljuvate õhutustorude külge, nende asukohad määrasid ka plastiktorude omavahelised kaugused.

   Testides antenni erinevatel pikkustel (16,2 m - 41,5 m, pikemat ei võimaldanud katuse pikkus), jäi lõplikuks antenni pikkuseks selles paigas, erinevatel bändidel paremini häälestunud ~ 38 m (L ~ 8 m + 30 m).
   Antenn häälestub normaalselt kogu lühilaineala ulatuses (koos antennituuneriga), aga parimaid tulemusi annab pikematel, 80 m, 40 m, 30 m ja 20 m lainealadel, seda ka 80 m lähisidedel Eesti ulatuses, mis oli samuti üheks testimiste eesmärgiks.

*

  P.S. Paar aastat tagasi hakati meie kortermaja renoveerima ja pidin oma lühilaine antennimajanduse katuselt maha võtma. Kuna renoveerimisel pandi katusele tõrvapapi alla paks kiht (~25 cm) penoplastist soojusisolatsiooni, ei lubata sinna enam uuesti antenne paigaldama minna.
   Nii et pean momendil lühilainetel leppima ainult kuulamisega (traadijupiga transiiveri taga), kuni midagi välja nuputan. Autoantenniga rõdu ääre küljes saan küll häält teha CB-l ja HAM 10/12m lainealadel, aga ainult päeva keskel. Õhtusel ajal, kui kõik oma telerid, ruuterid ja led-lambid sisse lülitavad, ei kuule tekkinud häirete foonil enam ka tugevaid jaamu.




Ultralühilainetel


   Ultralühilainealadel olen eetris samuti väikeste võimsustega, hetkel kasutan sidepidamiseks ainult 2m / 70cm FM dualbänd käsijaama "Wouxun KG-UV2D".
   Väljundvõimsus: 2 m - 5 W, 70 cm - 4 W, low - 1W mõlemas lainealas. Ribalaius 25 kHz või 12,5 kHz.
   Sagedusalad: VHF 136 - 174 MHz, UHF 350 - 470 MHz (Kanalisammud: 5 / 6,25 / 10 / 12,5 / 25 / 50 / 100 kHz). Kuna kanalisammud sisaldavad ka 6,25 kHz, saab jaama programmeerida samuti PMR 446 vabakasutuslaineala kanalitele.


"KG-UV2D", keskel koos akulaadijaga ja paremal eraldi müüdav patareikarp.

 

   Akulaadijal on lisaks ~230 V pesale ka 13,8 V pesa auto sigaretisüütajast toite võtmiseks, seepärast on jaama koos akulaadijaga (nii laadijana kui jaama hoidjana) mugav kasutada ka autos.
   Antenn käib jaama külge SMA keeratava pistikuga, mis võimaldab levi parandamiseks lihtsalt ühendada ka pikema (näiteks NAGOYA NA-771 SMA-male) 396 mm dualbänd antenni või välise dualband antenni autos kasutamiseks.

   Sidekauguste testimiseks LPD (10 mW) võimsusega, on lisaks veel PMR / LPD käsijaam  "KPO MT- 4000L" (pildid ja tehnilised andmed alajaotusel PMR446 MHz).


Käsijaamaga KG-UV2D Tallinna Teletornis, sidet pidamas Soome jaamadega.

     

Rõuge Ööbikuoru "Pesapuu" vaatetornis ...

 

... ja Otepää suusahüppetornis, testimas leviulatusi Lõuna-Eesti jaamadega.

 

   Autos kasutan 2 m, 70 cm ja ka PMR446 laineala levikauguste suurendamiseks, käsijaama oma antenni asemel välist, hästi töötavat "Sirio HP-2070H" 1082 mm pikkust, magnetjala külge keeratavat dualband antenni.
   Momendil kasutan sama dualband autoantenni ka kodus rõdu ääre küljes. Tallinna ulatuses toimib kenasti.

 

2 m / 70 cm dualband "Sirio HP - 2070H". Pikkus ilma magnetjalata 1082 mm.

 

   P.S. Sama magnetjala küljes kasutan auto peal ka CB 27 MHz 1450 mm pikkust autoantenni "TTI - CB145" (magnetjalg ongi selle oma), olenevalt sellest kumb jaam on kaasas või kasutusel. Mõlemad antennid käivad jala külge keeratava UHF pistikuga. Magnetjalast tuleva antennikaabli jaamapoolses otsas on SMA pistik KG-UV2D külge ühendamiseks. CB käsijaama ühendamiseks antennikaabliga (sellel on TNC antennipesa) kasutan SMA female TNC male üleminekut.


   

          11 m monoband "TTI - CB145". Pikkus ilma magnetjalata 1450 mm.               SMA - TNC üleminek.

 

  Nendele lisaks ehitasin DK7ZB joonise järgi ka 70 cm 6 elemendilise mobiilse Yagi antenni automatkadele kaasavõtmiseks, sidetepidamiseks kõrgematelt kohtadelt käsijaamaga, kas antenni käes hoides (lühematel peatustel) või siis foto kolmjalale kinnitatult. Samuti sobib antenn ka ULL välipäevadel kasutamiseks (antenni ehituse kirjeldus alajaotusel "Skeemid").


70 cm 6 elemendiline mobiilne Yagi antenn.

 

70 cm mobiilse Yagi antenniga (foto statiivil) mini DXpeditsioonil Porkuni Piiskopilinnuse väravatornis 16.08.2014,
tähistamaks 75. aasta möödumist sealsamas toimunud esimestest ULL väliraadiojaamade leviulatuse testidest Eestis.
Kaugeim side 5 W käsijaamaga Tallinnaga (~100 km).




QRP aparatuuriga välipäevadel



Lühilaine välipäev 04. 06. 2011

   Vääna lähedal, Humala mäel, (lokaator KO29EI98), endise vene sõjaväe territooriumi lagedal platsil, seisid antenni ülesriputamiseks teineteisest parajal kaugusel kaks üksikut ja suht kõrget mändi. Nende keskel seadsingi sisse oma välipäeva HAM Shack-i. Mändide vahele, umbes 4 - 5 meetri kõrgusele tõmmatud 80 m poollaine dipool, pikkusega 38,8 m
(2 x 19,4m), läks kohe üllatavalt hästi häälde (ilma tuunerita SWR 1/1 - 3,550 MHz).


Kahe männi vahele riputatud 80 meetri poollaine dipooli töökorda seadmine.

 

   Enne antenni testimist tuli veel maandusvarda maasse torkamiseks teha õige mitu katset, kuni lõpuks koha leidsin, kus paekivine maa maandusvarda vasara vahendusel korralikult omaks võttis.
   Toite tõin jaamale otse auto akult, läbi filtri (et saaks vajadusel häirevabalt aku laadimiseks mootori tööle panna).


Minu välipäeva HAM Shack ...

 

   Koha miinuseks oli see, et mändide vaheline ala oli täiesti lage, nii et kõrvetava päikese eest varju leidmiseks tuli kärmelt improviseerida autos olevast vihmavarjust kohalik päikesevari (kokkupandav varikatus polnud kaasas).
   Lagedal kohal oli ka oma pluss, kerge tuul viis sääsed ja muud sarnased vereimejad ning inimliha näksijad kenasti eemale, tänu millele kulges kogu võistlus lahedalt, ilma eetriväliste segajateta.


... ja aparatuur,  Yaesu FT-707S + tuuner + 80m poollaine dipool.

 

   Ka sidede arvuga, QRP võimsust arvestades, võis peaaegu rahule jääda. Antenn kenasti hääles, tsivilisatsioonist veidi eemal ka eetrimürad, mis nii iseloomulikud 80 m lainealale, pea olematud (vahepeal küll ilmus ei tea kust tugev QRM, mis blokeeris arusaadavuse just vajalike QRP jaamade püüdmisel, aga õnneks ainult paarikümneks minutiks).
   Ülejäänu sõltus juba ainult enda oskusest õigel hetkel ennast teistele kuuldavaks teha.

*

Lühilaine välipäev 02. 06. 2012

   2012. aasta välipäev erines kardinaalselt 2011. aasta välipäevast ilma poolest. Ei mingit kuumust ega sinist taevast. Teavas lauspilves, puhanguti väga tugev ja jahe tuul koos vihmaga, sooja ainult ~10°.
   Tahtmist loodusesse minna see siiski ei vähendanud, vaid tegi soovi ilma trotsida seda suuremaks.
   Otsustasin ka sellel aastal minna Vääna lähedale, ümbruskonnast kõrgemal asuvale Humala mäele (loc.KO29EI98), mis eelmisel aastal näitas ennast hea levipaigana.
   Esialgsed kavatsused, kaasavõetud varikatuse all, vihmavarjus ennast laua taga mugavalt sisse seada läksid luhta. Tugev tuul ja seetõttu ringi keerutavad vihmahood kandsid hoolt, et ka varikatuse all olemine mugavusest kaugel oleks. Nii tuli lõpuks ikka HAM shack sisse seada autos, kus küll veidike kitsas, aga see-eest tuule ja vihma eest kaitstud.

   Taas kahe männi vahele tõmmatud poollaine dipool püsis õnneks ka suure tuulega tugevalt kõikudes kenasti hääles, kuigi aegajalt pidin sinnapoole murelike pilke heitma, kas see ikka veel üleval ripub.
   Toite tõin jaamale läbi filtri jälle otse auto akult. QRP võimsusel töötades ei tekkinud kogu võistluse jooksul vajadust aku laadimiseks mootorit käivitada, küll aga pidin seda vahepeal tegema auto salongi soojendamiseks.
   Võistlus ise läks looduse mõningate vingerpusside kiuste QRP võimsusega jälle kenasti, sest levi oli hea ja tugevad eetrimürad puudusid.


   

Minu 2012. aasta välipäeva improviseeritud HAM Shack (auto uks avatud ainult pilditegemise momendiks).
Paremal, suvisel kokkutulekul kätteantud, välipäeval QRP kategoorias saavutatud III koha karika ja diplomiga.

*

Lühilaine välipäev 06. 06. 2015

   2013 ja 2014 aastate lühilaine välipäevad jäid kahjuks vahele, sest just nende toimumise aegadel olin Eestist ära, aga 2015. aasta lühilaine välipäeval olin taas vanas sissetöötatud kohas, Vääna lähedal Humala mäel (lokaator KO29EI98), endise sõjaväeterritooriumi lagedal platsil, kus eetrimürad suht madalad.
   Ilm oli seekord peaaegu suvine, kuigi veidi tuuline. Toite jaamale võtsin, nagu eelmistelgi välipäevadel, krokodillidega otse auto akult. Monobänd poollainedipool kahe männi vahel läks samuti kenasti häälde, kõik keda ma oma Yaesu FT-707S-i QRP 10 W-iga kutsusin, kohe ka vastasid. Antenni kinnitusnöörid heitsin otsakinnitatud raskusega üle kummagi männi kõrgete okste ja sidusin all ümber tüvede, kõige lihtsam viis nii ülesriputamiseks kui pärast allalaskmiseks.
   Kaasavõetud ja tuule tõttu paesel pinnasel auto ning suurte kivide külge nööridega kinnitatud sääsetõrjetelgist oli kasu ainult päikese varjuna, sest ilmselt tänu jahedale kevadele sääski seal lihtsalt polnud.


2015. aasta välipäeva HAM-shack sääsetõrjetelgis, Vääna lähedal Humala mäel.




Suvistel kokkutulekutel


   Eesti raadioamatööridel on juba 1937. aastast traditsiooniks korraldada igal aastal suviseid kokkutulekuid. Alljärgnevalt fotod ja jutt ühest, 2011. aasta raadioamatööride traditsioonilisest suvisest kokkutulekust.
   Pildigaleriiga kõigist sõjajärgsetest ERAÜ suvistest kokkutulekutest saab tutvuda ERAÜ kodulehe lingil:

ERAÜ suvised kokkutulekud


Pariisi puhkekülas 01 - 03 juuli 2011

Raadioamatööride traditsiooniline, suvine kokkutulek - puhkelaager toimus Lääne - Virumaal,
kauni looduse keskel asuvas Pariisi puhkekülas (lokaator KO39BG84).


   Ilm oli suurepärane, kokkutulnuid nii Eestist kui mujalt, nii et aeg kulus tutvumiste, mõttevahetuste ja arutelude käigus meeldivalt ja liigagi kiiresti. Huvitav oli kohtuda ka inimestega, keda eetris tunned ära juba ainult hääle järgi, aga näost näkku pole veel kohanud.
   Huvipakkuvad olid samuti traditsiooniline kirbuturg ja heategevusoksjon (mõlemas sain ka enda kasutult seisvatest, aga mõnele teisele vajalikest raadiotetailidest lahti).
   Omale ostsin antiikkõrvaklappide kollektsiooni juurde ühed II maailmasõjaaegsed militaarklapid ja põhjanaabritelt odavalt uue, dünaamilise mikrofoniga mikkerkuularid, Yaesu transiiveriga testimiseks - töötamiseks.

   Päevased tegemised sai loomulikult lõpetatud normaalse puhkelaagri juurde kuuluva suure ühislõkke, live muusika saatel jalakeerutamise ning kuumade grillvorstikeste ja külma õlle nautimisega.


Peale avatseremooniat toimus traditsioonikohaselt eelmise hooaja raadiovõistluste parimate autasustamine.

 

Enne heategevusoksjoni algust enampakkumistele väljapandud seadmetega tutvumas.

 

Kokkutulekul sai tutvuda ka kasutuseloleva militaarside tehnikaga.


Tagasi algusesse