Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

CLUB 3Ø4

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Galeriid

Varia

Universum

Müsteerium

Mina ise

Amburi koduleht                           Universum                            Amburi koduleht

Meie Päikesesüsteem Aeg tõusta hällist!
Kosmoseagentuurid ESA - ESO - SF RFSA ISRO CNSA JAXA NZSA ISA CSA NASA Eraagentuurid
Missioonid
Maa - ISS - HAMsat Kuu Päike Merkuur Veenus Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun
Kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid Aknad universumi


 

Meie Päikesesüsteem

Meie Päikesesüsteemi planeedid.

    Peale kaheksa põhiplaneedi ja viie kääbusplaneedi tiirlevad Päikese orbiidil ka kaks asteroidide vööd ja Troojalasteks ristitud asteroidide pilved.
    Sisemine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel ning koosneb enamjaolt ilmselt kunagi seal asunud ja purunenud planeedi Phaeton tükkidest. Osa asteroididest tiirlevad Jupiteriga samal orbiidil, moodustades seal kaks Troojalaste pilve, mis on kogunenud Päikese ja Jupiteri gravitatsioone tasakaalustavatesse Lagrange'i punktidesse L4 ja L5.
    Välimine, Kuiperi vöö asub planeet Neptuunist kaugemal laial alal ja koosneb Päikesesüsteemi moodustumise ajal sinna jäänud ja ka hiljem Päikese gravitatsioonivälja sattunud erineva suurusega asteroididest ning jääkamakatest koosnevatest komeedisarnastest taevakehadest.

The planets today - Päikesesüsteemi planeetide hetke asukohad ümber Päikese

    Kuigi kõigi kaheksa planeedi tiirlemisperioodid on väga erinevad, kohtuvad nad aeg ajalt ka sirgjoonel ühelpool Päikesest.
    Päikesele lähimad viis planeeti, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn satuvad Maaga ühele joonele paar korda sajandi jooksul, eelmisel korral oli see 2000. aasta 5. mail, järgmisel korral 2040. aasta 8. septembril.
    Kaks välimist planeeti, Uraan ja Neptuun, satuvad omavahel lähiseisu umbes iga 172 aasta tagant ja kõik kaheksa planeeti on samaaegselt enam-vähem sirges reas ühelpool Päikest alles 2854. aastal.


Päikesesüsteemi kääbusplaneedid ja nende suurused, võrreldes Kuuga

Kääbusplaneetidest Päikesele lähima planeedi Ceres'i orbiit asub Marsi ja Jupiteri vahel, sisemises asteroidide vöös.
Ülejäänud kääbusplaneetide orbiidid asuvad kõik välimises, Kuiperi vöös.


Päikesesüsteemi planeetide looduslikud kaaslased (Kuud)

Moons in our Solar System

 

Maa Kuu erinevad faasid

   Noorkuu,     kasvav poolkuu,     kasvav kuu,     täiskuu,     kahanev kuu,     kahanev poolkuu,     vanakuu.


Kas Päikesesüsteemi üheksas planeet või müüt?

Planeet X / Nibiru / Nemesis

Päikesesüsteemi müütiline planeet, mille kohta leidub andmeid juba iidsete Sumerite ürikutest.
Ligikaudu 6 korda suurem Maast, tiirlemisperiood elliptilisel orbiidil ümmarguselt 3600 aastat?

  Tänapäeval pole selle müütilise planeedi asukohta suudetud leida, aga Kuiperi vöö välisserva jäävate, kuue kõige kaugema asteroidi ebatavalised orbiidid viitavad siiski üheksanda planeedi olemasolule, mille gravitatsioon mõjutab nende liikumisi.




Aeg tõusta hällist!

 

   Juba iidsetest aegadest on inimest huvitanud, mis on tema elukohast kaugemal, seal nähtava silmapiiri taga.
  See uudishimu on ajanud inimese rändama, avastama enese jaoks uusi kaugeid maa- ja meretaguseid maid.
  Oma avastusretkedel on inimene alati unistavalt vaadanud ka öötaevas säravate kaugete tähtede poole.
  Nüüd on tehniline progress andmas inimesele võimalust rännata ka nende säravalt kutsuvate tähtede juurde.

 

Kosmonautika pioneerid

       

    Sergei Koroljov                            Konstantin Tsiolkovski                        Verner von Braun.


Per aspera ad astra!

4. oktoober 1957
Esimene Maa tehiskaaslane, Sputnik 1, kosmoseajastu väljakuulutaja Maal.


   

12. aprill 1961                                                             20. juuli 1969        
Esimene inimene kosmoses, Juri Gagarin.         Esimesed inimesed teisel taevakehal, Kuul,   
                                                                                        Neil Armstrong ja Buzz Aldrin.
                                                                                        Keskel orbitaalmooduli piloot Michael Collins.


Esimene sõnum Maalt teistele tsivilisatsioonidele, graveerituna kuldsele metallplaadile,
3. märtsil 1972 Maalt startinud ja esimese kosmosesondina Päikesesüsteemist lahkunud Pioneer 10 korpusel.


Nelja Päikesesüsteemist seni lahkunud kosmosesondi omavahelised kaugused Päikesest. Vasakul sondide stardiajad.
Kuigi Pioneer 10 startis kõige varem, on viimasena startinud Voyager 1, tänu Jupiterist ja Saturnist lähedalt möödumisel saadud gravitatsioonikiirendusele, jõudnud Päikesest kõige kaugemale (01.04.2019 oli see Päikesest 145,25 aü* kaugusel).

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik. 1 aü = 149,5 miljonit kilomeetrit (Maa keskmine kaugus Päikesest).




Suuremad kosmoseagentuurid

 

Euroopa kosmoseagentuur


       

European Space Agency - ESA

ESA TV - Euroopa kosmoseagentuuri  ESA TV

 

Galileo - Global Navigation Satellite System (GNSS)
Euroopa kosmoseagentuuri  ESA satelliit-navigatsioonisüsteem

Uus, ESA satelliit-navigatsioonisüsteem Galileo
hakkab selle valmimisel koosnema 30-st kõrgorbiidil ringlevast satelliidist.


Järjekordsed neli Galileo navigatsioonisatelliiti (15, 16, 17, 18) enne kanderaketile Ariane 5 paigutamist.
Need lennutati orbiidile 17. novembril 2016. aastal.
Järgmised neli Galileo navigatsioonisatelliidi (19, 20, 21, 22) lennutati orbiidile 25. juulil 2018.


Sellised näevad välja Galileo navigatsioonisatelliidid Maa orbiidil.


*       *       *


Eesti kosmosebüroo

 

           

 

Estonian Space Office - ESO

Eesti Kosmosebüroo - Estonian Space Office (ESO) asutati 2010. aastal.
1. septembril 2015 sai Eestist ametlikult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) 21. liikmesriik.

 

Rahvusvahelises kosmose orbitaaljaamas ISS töötav ESA astronaut Samantha Cristoforetti
õnnitles Eestit Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks vastuvõtmise puhul.

 

7. mail 2013 saadeti ESA kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega
Maa orbiidile Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit ESTCube-1.

ESTCube-1 - Eesti tudengisatelliidi programm

Eesti esimene kosmosepääsuke ESTCube-1.


Satelliidi ESTCube-1 tehtud foto Eestist, Tartu Ülikoolis konstrueeritud ja valmistatud kaameraga.

 

3. detsembril 2018 kosmosetehnoloogia ettevõtte SpaceX kanderaketi Falcon 9 pardal Maa orbiidile saadetud
Euroopa tudengisatelliidi ESEO (European Student Earth Orbiter) kaamerasüsteem on samuti valmistatud Tartu Ülikoolis.

Kaamerasüsteem koosneb kahest, lainurk- ja teleobjektiiviga varustatud kaamerast
ning põhineb satelliidi ESTCube-1 missiooni käigus omandatud kogemustel.


ESTCube-2 - Eesti tudengisatelliit ESTCube-2

Selline hakkab välja nägema Eesti tudengisatelliit ESTCube-2.


TTÜ100 - Eesti tudengisatelliit TTÜ100

Selline hakkab välja nägema Eesti tudengisatelliit TTÜ100.


*       *       *


Soome kosmosebüroo

 

           

 

Space Finland - SF

Soome esimene kosmosepääsuke Aalto-2 startis 18. aprillil 2017 kanderaketiga "Atlas-V"
rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS varustuskonteineris Cygnus,
Orbitaaljaamast saadeti Aalto-2 mikrosatelliitide orbiidile lennutamise seadme kaudu ettenähtud orbiidile ümber Maa.


Mikrosatelliitide väljalennutamise seade rahvusvahelises orbitaaljaamas ISS.


Aalto-1 - Soome tudengisatelliidi programm

Soome tudengisatelliit Aalto-1 saadeti orbiidile teisena.

Esialgne stardiaeg 400 -750 km kõrgusele elliptilisele polaarorbiidile "SPACEX" kanderaketiga Falcon-9
oli planeeritud 2016. aasta kevadele, aga tõrgete tõttu kanderaketiga venis ooteaeg pikaks
ja lõpuks vahetati see India kanderaketi "PLSV" vastu, mis viis satelliidi orbiidile 23. juunil 2017.

Satelliidi Aalto-1 UHF saatjad töötavad sagedustel 437,22 MHz ja 2,402 GHz.




Venemaa kosmoseagentuur

 

           

Russian Federal Space Agency - RFSA

Roscosmos TV - Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos  TV

 

Kosmoseveteran tööhobune, kanderakett R-7 järjekordse kosmoselaevaga Sojuz teel stardiplatsile.


Lunohod 1 - Esimene kaugjuhitav liikursond Kuul

   

Sellised nägid välja 17. novembril 1970 Kuule laskunud Lunohod 1 maandumismoodul ja Kuukulgur.


MIR - Kosmose orbitaaljaam MIR

Mitmest moodulist koosnev rahvuslik kosmose orbitaaljaam MIR
(Orbiidil 20 veebruar 1986 - 2 märts 2001).




India kosmoseagentuur

 

           

Indian Space Research Organisation - ISRO

 

   

India esimene Kuu satelliit Chandrayaan 1 montaažialusel ja kanderakett GSLV-F01 stardiplatvormil.


Moon mission Chandrayaan 2 - ISRO teine Kuu missioon Chandrayaan 2

   

India teise Kuu missiooni Chandrayaan 2 eesmärk on laskumine Kuule ja selle uurimine kulgurrobotiga.
Chandrayaan 2 start Kuu suunas peaks toimuma 15. juulil 2019.


India enda, projekteerimisel olev, kolmekohalise meeskonna- ja maandumismooduliga kosmoselaev.




Hiina kosmoseagentuur

 

           

China National Space Administration - CNSA

Space TV CNSA - Hiina Kosmoseagentuuri tutvustav TV

 

6. detsembril 2013 Kuule laskunud Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 maandumismoodul,
pildistatuna Kuukulgurilt.


Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 Kuukulgur Yutu (Nefriitjänes), pildistatuna maandurilt
(kahjuks lakkas varsti peale maandurilt mahasõitmist toimimast).


3. jaanuaril 2019 Kuule laskunud Hiina teise Kuu missiooni Chang'e-4 maandur koos Kuukulguriga
maandus esmakordselt Kuu varjatud küljele, Lõunapooluse-Aitkeni basseinis (kraatris).

Hiina teise Kuu missiooni Chang'e-4 Kuukulgur Yutu-2 pildistatuna maandurilt.


China National Space Station - Hiina kavandatav rahvuslik kosmose orbitaaljaam Tiangong-3

Selline hakkab välja nägema hiinlaste kavandatav rahvuslik orbitaaljaam Tiangong-3.




Jaapani kosmoseagentuur

 

           

Japan Aerospace Exploration Agency - JAXA

 

   

Jaapani transpordilaev Kounotori-3 orbiidil, teel varustuslastiga orbitaaljaama ISS
ja selle kanderakett H-IIB stardiplatvormil enne väljasaatmist.


Rahvusvahelise orbitaaljaama ISS Jaapani moodul.




Uus-Meremaa kosmoseagentuur  

 

           

New Zealand Space Agency - NZSA

 

Uus-Meremaa kanderakett Electron montaažihallis.

 

   Raketid Electron on spetsiaalselt välja töötatud kuni 500 naela (230 kg) kaaluvate kasulike koormuste orbiidile viimiseks. Eeldatakse, et tulevikus saavad Elektronid üsna populaarseks nende jaoks, kes soovivad Maa orbiidile saata väikesekaalulisi satelliite. Seni peavad väikesed satelliidid lendama kaasa suuri satelliite orbiidile viivate kanderakettidega, mis ei võimalda nende valmistajatel ise valida soovitud orbiite.

 

Kanderakett Electron Mahia poolsaare kosmodroomil, enne satelliidi väljasaatmist.

 

NASA Sends 13 CubeSats to Space

Esimese suurema tellimustööna saadeti kanderaketiga Electron 16. detsembril 2018
selle lõppastme kassettidest erinevatele orbiitidele ümber Maa 13 NASA minisatelliiti.




Iisraeli kosmoseagentuur

 

           

Israel Space Agency - ISA

 

Iisraeli firmas SpaceIL väljatöötatud Kuu-robot Beresheet (heebrea keeles algus)
on seni keerukaim Iisraelis valmistatud kosmoseaparaatidest.

 

   Kuu-robot Beresheet staris 22. veebruaril 2019 Maa orbiidile Cape Canaverali neemelt USAs SpaceX kanderaketi Falcon 9 pardal, mille põhiline missioon oli viia orbiidile Indoneesia ettevõtte Pasifik Satelit Nusantara telekomi satelliidid.
   Maa orbiidilt Kuule lendamiseks ja sinna maandumiseks kasutas 1,5 m kõrge ja 585 kg kaaluv robot juba oma mootoreid. Maast järjest kaugemale ulatuva trajektooriga teekond (kasutades iga ringiga kiiruse suurendamiseks Maa gravitatsiooni) kestis tervelt 48 päeva.

 

Iisraeli Kuu-roboti Beresheet teekond Kuule.

 

   Maandumiskoht on Kuu põhjapoolkeral asuv kunagine laavaväli nimega Mare Serenitatis, kus on täheldatud magnetilisi ebatavalisusi. Kuul puudub enda magnetväli, kuid mitmed sealsed kivimid on magnetilised. Teadlased ei tea, kuidas need kivimid on kunagi magnetiseerunud.
   Beresheet on mõeldud peale Kuule maandumist töötama vaid 2-3 päeva, liikudes ringi hüpetega. Selle aja jooksul peavad selle pardal olevad instrumendid pildistama maandumiskohta ja mõõtma Kuu magnetilisi anomaaliaid. Andmed saadetakse USA kosmoseagentuuri NASA Süvakosmose Võrgustiku kaudu SpaceIL-i Iisraelis Yehudis asuvasse jaama.

   11. aprilli õhtul alustas Beresheet edukalt laskumist Kuule. Kahjuks viimastel hetkedel tekkinud tõrke tõttu peamootoris, jäi laskumiskiirus liiga suureks ja sond lakkas peale Kuu pinnale jõudmist töötamast.

 

Kosmosesondi Beresheet foto endast ja Maast, teel Kuule

   Missiooni õnnestumisel oleks Iisraelist saanud neljas riik, kelle kosmoseaparaat on sooritanud pehme maandumise Kuul.




Kanada kosmoseagentuur

 

           

Canadian Space Agency - CSA

 

Kanada robotkäsi Canadarm-2 orbitaalajaamas ISS,
transpordilaevade põkkamiseks ja astronautide abistamiseks välitöödel.


Kanada astronaudid David Saint-Jacques (vasakul) ja Jeremy Hansen.




Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur

         

National Aeronautics and Space Administration - NASA

NASA TV - USA kosmoseagentuuri  NASA TV (Näitab pidevalt huvitavaid saateid)

All Topics A-Z - Kõik NASA-ga seotud kosmoseuuringud ja missioonid (tähestiku järjekorras)

 

Skylab - Kosmose orbitaaljaam Skylab

USA esimene rahvuslik kosmose orbitaaljaam Skylab
(Orbiidil 14 mai 1973 - 11 juuli 1979).

Gymnastics on board of the Skylab - Treeninguruum orbitaaljaamas Skylab

 

*       *       *

Space Shuttle - USA kosmosesüstikute programm

STS-135 - USA kosmosesüstikute programmi viimase missiooni start

   

Missiooni STS-135 süstik Atlantis stardiplatvormil ning selle meeskond
Rex Walheim, Doug Hurley, komandör Chris Ferguson ja Sandy Magnus.


STS-135 - Kosmosesüstikute viimase missiooni stardi video gabiinist

Kosmosesüstiku Atlantis piloodikabiin.


Tagasi maapinnal.

Space Shuttle Atlantis from the Inside - Kosmosesüstik Atlantis seest

 

*       *       *

ORION - USA uus mitmeotstarbeline kosmoseprogramm

   

Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumismoodul ning selle kanderakett SLS (Space Launch System).


Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumismooduli nelja- ja kuuekohaline variant.


NASA  Space Launch System - NASA kanderaketid SLS

NASA vanema- ja uue põlvkonna kanderakettide omavahelised suurused.


SLS  RS-25 engine - Kanderaketi SLS mootor RS-25

Kanderaketi SLS üks neljast, hetkel maailma võimsamast, vedelkütusel töötavast rakettmootorist
RS-25 teel katsetusstendi.

 

Orion Soars on First Flight Test - 5. detsember 2014. Kosmoselaeva ORION esimene, mehitamata testlend
(seekord veel kanderaketiga Delta IV)

Exploration Mission-1 - Kosmoselaeva ORION esimene kavandatav testlend ümber Kuu
(missiooni praegune planeeritud stardiaeg 15 detsember 2019)




Kosmoselendude eraagentuurid

 

Riiklike kosmoseagentuuride kõrval on hakanud kosmosetehnika väljaarendamisega tegelema ka erafirmad,
kes üritavad töötada välja odavamaid tehnoloogiaid inimeste kosmosesse viimiseks ja tagasitoomiseks,
et hakata pakkuma seda teenust riiklikele kosmoseagentuuridele.

 

*       *       *

Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX)

SpaceX

   Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX) on maailma esimene kosmosetehnoloogia eraettevõte, mis asutati 2002. aastal, et murranguliselt muuta kosmosetehnoloogiat. Selle asutajaks on Tesla Motorsi tegevjuht Elon Musk.
   SpaceX projekteerib ja toodab täiustatud rakette ja kosmoseaparaate eesmärgiga vähendada kosmosetranspordi kulusid. Ettevõttes välja töötatud kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on mõlemad kavandatud mitmekordseks kasutamiseks.

SpaceX launch vehicles - SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy

   

SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on komplekteeritud Merlin 1D mootoritega.


   6. veebruaril 2018 esimesele katselennule startinud SpaceX kolmeastmelise kanderaketi Falcon Heavy lastiks ei pandud ühtegi kallist satelliiti orbiidile viimiseks, sest sellise liitraketi esimese katselennu õnnestumine pole kunagi 100 % kindel.
Seepärast paigutas Elon Musk sellesse lastiks oma Tesla firma elektriauto Roadster.

Falcon Heavy test launch - SpaceX Falcon Heavy esimene testlend

SpaceX Falcon Heavy raketi pardal orbiidile ümber Päikese lendav punane Tesla Roadster,
mille roolis istub skafandrit kandev mannekeen Starman.


Dragon - SpaceX transpordimoodul Dragon

SpaceX kanderaketiga Falcon 9 orbiidile saadetud transpordimoodul Dragon
saabumas varustuslastiga rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS.


Dragon V2 - SpaceX meeskonna- ja maandumismoodul Dragon V2

Elon Musk esitlemas firma SpaceX kosmoselaeva 7 kohalist meeskonna- ja maandumismoodulit Dragon V2.

Dragon V2 - Meeskonna- ja maandumismooduli Dragon V2 esitlus


   2. märtsil 2019 startis SpaceX kanderaketiga Falcon 9 esimesele lennule meeskonna- ja maandumismoodul Dragon V2, eesmärgiga testida põkkumist orbitaaljaamaga ISS ja mõni päev hiljem naasta sujuvalt tagasi maapinnale.
   Kui missioon kulgeb plaanipäraselt, toimub järgmine lend orbitaaljaama juba astronautidega pardal selle aasta juulis.

Crew Demo-1 mission - Dragon V2 Demo-1 missioon

SpaceX kosmoselaev Dragon V2 põkkumas orbitaaljaamaga ISS.


SpaceX kosmoselaeva Dragon V2 meeskonna- ja maandumismooduli sisevaade.

   Seitsmekohalise meeskonna- ja maandumismooduli ühel seitsmest toolist istub seekord astronautide asemel mannekeen Ripley (sai nime Ellen Ripley nime järgi filmist Tulnukas).

   8. märtsil 2019, kell 15:45 (Eesti aja järgi) maandus Dragon V2 edukalt Florida ranniku lähedal Atlandi ookeani.


*       *       *

 

 

Boeing Crew Space Transportation (CST) System

CST-100 Starliner

    Boeing Crew Space Transportation (CST) kosmoseaparaate arendatakse koostöös NASA kommertspanga programmiga. CST-100 Starliner meeskonna- ja maandumismoodul on kavandatud seitsmeliikmelise meeskonna või väiksema meeskonna ja varustuslasti segakomplekti saatmiseks Maa orbiidil olevatesse orbitaaljaamadesse ja sealt tagasi Maale toomiseks.
   CST-100 Starlineril on uuenduslik, keevitatud struktuur ja seda saab korduvalt kasutada kuni 10 korda kuue kuu jooksul. Samuti on selles meeskonna liikmete jaoks tahvelarvutitehnoloogia ja traadita internet.

 

Firmas Boeing väljatöötatud kosmoselaeva 7 kohaline meeskonna- ja maandumismoodul CST-100 Starliner.

CST-100 Starliner - Meeskonna- ja maandumismooduli esitlus


CST-100 Starliner esmalennu meeskond, kuhu kuulub ka Eesti juurtega astronaut Nicole Aunapu Mann.
Vasakult: Eric Boe, Nicole Aunapu Mann, Chris Ferguson.

 

   Nicole Victoria Aunapu Mann (sündinud 27. juunil 1977) on USA NASA astronaut. Ta on lõpetanud USA Mereväeakadeemia, Stanfordi ülikooli ja USA Mereväe Katselendurite Kooli.
   Mann valiti astronaudiks 2013. aastal. Augustis 2018 määrati ta Boeingu CST-100 Starlineri esmalennu meeskonnaliikmeks.
   Tema vanaisa Helmuth Aunapuu (1903 -1957), elukutselt meremees, sündis Tallinnas. 1936 aastal võttis USA kodakondsuse. 1939. aastal vabastati Eesti kodakondsusest. Teenis II maailmasõjas USA relvajõududes, lõpetades kolonelleitnandi aukraadis.

*

NASA's Commercial Crew Program - NASA mehitatud kommertslendude programm


*       *       *


 

Kosmosetehnoloogia ettevõte Blue Origin

Blue Origin

    Blue Origin on USA kosmosetööstuse eraettevõte, mille asutajaks on Amazon.com looja Jeff Bezos. Ettevõte töötab välja kosmosetehnoloogiat, mis võimaldaks kommertsalusel pääsu kosmosesse igale soovijale. Eesmärk on tuua kosmoselennu hinnad märkimisväärselt allapoole, ehitades sarnaselt firmaga SpaceX korduvkasutusega kanderakette, hoides seejuures tehnika töökindluse kõrgena.

 

Firma Blue Origin asutaja ja omanik Jeff Bezos turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
meeskonna- ja maandumismooduli ning selle taga asuva korduvkasutusega kanderaketi New Shepard juures.


Blue Origin kanderaketid on komplekteeritud, firma oma tehases valmistatud,
võimsate Blue Origin BE-4 mootoritega.


*       *       *

 

 

Kosmoseturismi firma Virgin Galactic

Virgin Galactic

    Virgin Galactic on Virgin Groupi kosmoselennufirma, mille asutajaks on Sir Richard Branson ja eesmärgiks kaubanduslike kosmosesõidukite arendamine, et pakkuda kosmoseturistidele suhteliselt mõistliku hinnaga suborbitaalseid kosmoselende
ja tulevikus ka orbitaalseid lende.
    Projekt koosneb maapinnalt startivast emalennukist, mille alt stardib umbes 15 km kõrgusel rakettmootoriga varustatud kosmosesüstik, tõustes turistidega 100 -120 km kõrgusele. Mootori seiskudes tekib süstikus umbes 5 minutiks kaaluta olek, mille järel hakkab süstik tagasi Maa poole lauglema.

 

Firma Virgin Galactic emalennuk White Knight Two,
selle alla kinnitatud suborbitaalse kosmosesüstikuga SpaceShipTwo.


Kosmosesüstik SpaceShipTwo suborbitaalsel lennul.


Firma Virgin Galactic asutaja Sir Richard Branson turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
kosmosesüstiku SpaceShipTwo juures.






Per aspera ad astra!

 

Universumi uurimise missioonid


 

Ignore observers while exploring the universe!

 

 

We are what you will be; We was what you are!

 



Tulevaste kosmosemissioonide kalenderplaan

Spaceflight 101 Launch Calendar

NASA Spaceflight Launches and Landings




Tähtsamad Maalähedased missioonid

 

Orbitaalsed missioonid

Maa

Järjest rohkem riike on võimelised viima Maa orbiidile satelliitte oma kanderakettidega.

List of orbital launch systems - Erinevate riikide kanderakette

 

 

  Tänaseks ongi erinevad riigid saatnud Maa orbiidile tuhandeid satelliite, millest paljud on eksisteerimise juba ka lõpetanud, põledes ära Maa atmosfääris, aga pidevalt suurenev hulk vanu, töö lõpetanud satelliite koos neid üles viinud kanderakettide viimaste astmetega, jätkavad veel tiirlemist orbiidil, tekitades nüüd juba kasutu kosmoseprügina üha suureneva kokkupõrke ohu uute orbiidile saadetavate satelliitidega ja eriti mehitatud kosmoseaparaatidega.
   See on tekitanud tõsise probleemi, mis vajab edasiste kosmoseuuringute projekteerimisel kindlasti lahendamist.

 

Stuff in space - Orbiitidel tiirlevaid satelliite ja nende jäänuseid (kosmoseprügi)




Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS


International Space Station - Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS

International Space Station TV - Rahvusvahelise kosmose orbitaaljaama ISS TV

 

Rahvusvaheline kosmose orbitaaljaam ISS koos põkkunud kosmoselaevadega.
(Jaama külge saavad põkkuda korraga kuus kosmoselaeva.)

 

Ex unitate vires!

  Rahvusvaheline kosmosejaam ISS (International Space Station) on eri maade moodulitest koosnev ja koostööna valminud mehitatud kosmosejaam Maa orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja pidevalt täienedes on sellest kujunenud suurim seniehitatud kosmose orbitaaljaam.
   Projektis osalevad USA kosmoseagentuur (NASA), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RFSA), Jaapani Kosmoseagentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.
   Jaama eri moodulite omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa moodulile, jaama teised osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ühiselt ära jagatud.

 

Assembly of the ISS - Kosmose orbitaaljaama ISS erinevad segmendid ja moodulid

ESA observatoorium mooduli kaitseluukidega vaatluskuppel.

 

   ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga kosmose uurimislabor, kus astronaudid / kosmonaudid viivad läbi bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida erinevaid süsteeme, mida vajatakse tulevastel lendudel Kuule ja Marsile.
   ISSi orbiidi kõrgus on 330 - 435 km. Selle keskmine kiirus on 27743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.

 

*       *       *

 

Amatöörraadioside kosmosejaamas ISS

Amateur Radio on the ISS - Amatöörside kosmose orbitaaljaamas ISS

 

KE5FYE, NASA astronaut Sandra Magnus kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega.

 

IZØUDF, ESA astronaut Samantha Cristoforetti kosmosejaamas ISS, sideseansil raadioamatööridega.

Radio frequencies on the ISS - Kosmosejaamas ISS kasutatavaid raadiosagedusi

ISS real time tracking - Kosmosejaama ISS interaktiivne liikumiskaart




Amatöör raadioside satelliidid


CQ Cosmos

  Alates juba esimese Maa tehiskaaslase orbiidile lennutamise päevast 4. oktoobril 1957 on raadioamatööridel olnud unistus maapealsete amatöörside repiiterite viimisest Maa orbiidil tiirlevatele satelliitidele, mis suurendaks tunduvalt raadiosidede kaugusi ultralühilainetel.
   12. detsembril 1961 see unistus sai teoks, kui esimene amatöörside satelliit Oscar 1 lennutati Maalähedasele orbiidile. Sellest ajast alates on aegade jooksul eri maade raadioamatööride sidesatelliite lennutatud erinevatele orbiitidele hulgem.

Amateur radio satellites - Amatöörside satelliitide interaktiivne liikumiskaart

 

OSCAR 1 - Esimene raadioamatööride sidesatelliit

Esimene amatöörside satelliit Oscar 1 lennutati Maa orbiidile juba 1961. aasta detsembris.





Tähtsamad kauged missioonid

 

Kuu missioonid

Kuu

Moon Explorers - Kõik aegade jooksul Kuud uurima saadetud automaatjaamad ja mehitatud lennud

 

*       *       *

 

NASA Kuu uurimise mehitatud missioonid

The Apollo missions - Kuu uurimisprogrammi Apollo missioonid

Apollo 8 mission - 21.12.1968. esimese mehitatud missiooni start lennuks ümber Kuu

 

Apollo 11 mission - Apollo 11 Kuu missioon

Esimesed kaasaegse inimese jalajäljed teisel taevakehal.
20. juuli 1969. Kosmoselaeva Apollo 11 astronaut Neil Armstrong Kuu pinnal.

 

Alates kosmoselaeva Apollo 15 missioonist oli Kuu lendudel kaasas ka Kuumaastur.

   

Kuul liikumiseks katsetati gabariitide ja kaalu vähendamiseks ka mootorratta varianti,
aga lõpuks otsustati siiski kokkulapatava auto kasuks.

 

Lunar Rover Vehicle Foldup Animation - Kuumaasturi kokkulappamise animatsioon

Lunar Rover Vehicle Deployment Animation - Kuumaasturi Kuul lahtilappamise animatsioon

Lunar "Grand Prix" - Kuumaasturi sõidu demo "Kuu Grand Prix" (Apollo 16 missioonilt)

 

Apollo 17 mission - Viimase Kuu missiooni video

   

Seni viimase mehitatud Kuu missiooni, 11. detsembril 1972 Kuule laskunud,
kosmoselaeva Apollo 17 maandumismoodul ja sellel asetsev meeskonna gabiiniga tõusumoodul.
Parempoolsel fotol, kaasasolev sõiduasendisse lahtilapatud Kuumaastur.


Kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid maasturiga uurimisretkel Kuu maastikul,
võtmas proove teele jäänud suurelt kivirahnult.


   

Kaks seni viimastena Kuul kõndinud inimest,
kosmoselaeva Apollo 17 astronaudid Eugene Cernan ja Harrison Schmitt,
parempoolsel fotol orbitaalmooduli piloot Ronald Evans.

 

   P.S.  Viimased kolm juba plaaneeritud Kuu missiooni, Apollo 18, 19 ja 20, tühistati eelarve kärbete tõttu 1970. aastal.

 

*       *       *

 

Rahvusvaheline Kuu orbitaaljaam DSG

 

Mission DSG - NASA Kuu uurimisprogrammi missioon DSG (Deep Space Gateway / Süvakosmose Värav)

   Kuu uurimise järgmiseks suureks väljakutseks on rahvusvahelise kosmose orbitaaljaama DSG ehitamine Kuu orbiidile. Orbitaaljaam pannakse kokku viiest moodulist, mis viiakse ükshaaval Kuu orbiidile kosmoselaevade Orion missioonidega. Kuu orbitaaljaam on kavas valmis ehitada 2020. aastate keskel.

 

Kuu orbitaaljaama DSG moodulid ja montaaži järjekord. Paremal kosmoselaev Orion.

 

Selline hakkab välja nägema Kuu orbiidil tiirlev kosmosejaam DSG.

 

   Kuu ümber tiirlevast mehitatud orbitaaljaamast on tunduvalt lihtsam sooritada uurimislende Kuu pinnale ja tagasi.
   Orbitaaljaamast saab samuti tähtis vahejaam Kuu pinnale baasjaamade rajamisel ja sealsete meeskondade vahetamisel,
aga ka süvakosmose edasisel uurimisel, eesmärgiga sooritada sealt lende Päikesesüsteemi teistele planeetidele. Kosmoselaeva väljasaatmine Kuu orbiidilt on tunduvalt odavam kui Maalt.

 

*       *       *

 

Rahvusvahelised ja rahvuslikud Kuu baasjaamad

 

      25. mail 1961 ütles USA president John F Kennedy oma kuulsaks saanud kõnes tulevaste Kuu-lendude kohta:
   „Me kavatseme lennata Kuule mitte sellepärast, et see on kerge, vaid sellepärast, et see on raske!“

      57 aastat hiljem, püstitasid kosmosetehnoloogia firmad uue loosungi:
   „Me kavatseme lennata Kuule mitte sellepärast, et see on raske, vaid sellepärast, et see on kasulik!“

   Kuu suured rikkused, kuld, koobalt, raud, pallaadium, plaatina, volfram ja heelium-3, gaas, mida saab tulevikus kasutada termotuumasünteesi reaktorites tuumaenergia tootmiseks ilma radioaktiivsete jäätmeteta, ootavad kasutamist.
  See teadmine koos kosmosetehnoloogia kiire arenguga eri riikides ja ka kosmosetehnika erafirmades on 46 aastat pärast mehitatud Kuu-lendude lõppemist taas algatamas võidujooksu Kuule, nüüd selle maavarade kasutuselevõtu eesmärgil.

  Jääb vaid loota, et riikide erahuvid ei hakka segama rahvusvahelist koostööd Kuu hõivamisel, mis teeb selle raske ülesande tunduvalt lihtsamaks ja odavamaks.

 

Umbes selline hakkab välja nägema esimene Kuu baasjaam mõne aasta pärast.




Päikese missioonid

Päike

 

ESA / NASA Ulysses Päikese missioon

Mission to Sun Ulysses - Päikese uurimisprogrammi Ulysses missioon

Päikese uurimissond Ulysses montaažihallis.

   Kosmosesond Ulysses startis Päikese suunas 1990. aasta 6. oktoobril Maa orbiidilt, kosmosesüstiku Discovery pardalt.
Ulysses oli Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja USA kosmoseagentuuri NASA ühisprojekt, et uurida lähemalt, mis toimub Päikese poolustel. Sond jõudis uurida nii Päikese lõuna- kui põhjapoolust kolm korda. Esimest korda uuris sond Päikese pooluseid 1995. aastal, teist korda aastatel 2000 - 2001 ning kolmandat korda 2007 - 2008.
   2008. aasta kevadel lõppesid Ulyssese energiavarud ning töö sondiga lõpetati. Ulyssese uurimistulemused näitasid muu hulgas, et päikesetuul puhub poolustel kiiremini (u 750 km/s) ja ühtlasemalt kui ekvaatoril (u 450 km/s).

 

*       *       *

 

NASA Parker Solar Probe Päikese missioon

Parker Solar Probe - Päikese uurimisprogrammi Parker Solar Probe missioon

Selline hakkab välja nägema Päikese uurimissond Parker Solar Probe enne päikesekroonist läbikihutamist.

   12. augustil 2018, Cape Canaverali õhujõudude baasist Floridas, kanderaketiga "Delta IV Heavy" Päikese suunas startinud NASA kosmosesond "Parker Solar Probe" on esmakordne missioon Päikese "puudutamiseks", mis suundub uurima Päikese krooni, lähenedes Päikesele kuni 5,9 miljoni kilomeetri kauguseni.

 

Uurimissondi järk-järguline lähenemine Päikesele.

  Päikese atmosfääri saladuste avamiseks kasutab Parker Solar Probe parima trajektoori leidmiseks Veenuse gravitatsiooni, et oma orbiiti järk-järgult Päikesele lähemale tuua. Selleks peab sond Veenusest mööda lendamisega tegelema kauem kui kuus aastat ja tegema seda vähemalt seitse korda, enne kui see veidi enne 2024. aasta jõule esimest korda Päikese lähedale läheb. Lõpporbiidil tiirlemise aeg on ainult 88 päeva, väikseim kaugus Päikesest 5,9 miljonit km. Kosmosesond kihutab läbi Päikese atmosfääri ülemisest osast kroonist, et uurida ülimalt lähedalt päikesetuulte ja päikeseenergia toimimist.
   Sondi kuumuskaitse on ehitatud eriti vastupidavast süsinik-komposiit materjalist, et taluda ligikaudu 1400 °C kuumust.
   Nime on sond saanud USA astrofüüsiku Eugene Parkeri järgi.

*       *       *

 

ESA / NASA Solar Orbiter Päikese missioon

Solar Orbiter mission - Päikese uurimisprogrammi Solar Orbiter missioon

Selline hakkab välja nägema Päikese uurimissond Solar Orbiter päikeselähedasel orbiidil.

   Solar Orbiter on Euroopa Kosmoseagentuuri ESA kavandatud missioon koostöös USA kosmoseagentuuriga NASA, Päikese pinna uurimiseks. Planeeritud start peaks toimuma 2020. aastal, Cape Canaverali neemelt NASA kanderaketiga.
   Solar Orbiter hakkab uurima Päikese tegevust lähemalt, kui taolised uurimissatelliidid kunagi varem, Päikesest ligikaudu 42 milljoni km kaugusel püsiorbiidil. Sond saadaks pilte ning andmeid Päikese polaarregioonide ning tagakülje kohta ka siis, kui need Maalt näha ei ole.




Merkuuri missioonid

Merkuur

Mercury missions - Merkuuri uurimisprogrammi missioonid

 

*       *       *

 

NASA Mariner 10 Merkuuri missioon

NASA space mission Mariner 10 - Merkuuri uurimisprogrammi Mariner 10 missioon

Esimese Merkuuri kosmosesondi Mariner 10 lennutrajektoor ümber Päikese,
kasutades Merkuurile lähenemiseks Veenuse gravitatsiooni.

   3. novembril 1973 startinud Mariner 10 oli ainuke uurimisprogrammi Mariner kosmosesondidest, mis saadeti Merkuuri poole. (Plaanis olnud Mariner 11 ja Mariner 12 viidi üle Voyager programmi ja said nimeks Voyager 1 ja Voyager 2.)
   Mariner 10 kasutas esimese kosmosesondina oma lennutrajektoori muutmiseks teise taevakeha, Veenuse gravitatsiooni. Merkuurist möödus Mariner 10 kuuekuuliste intervallidega kolm korda, 29. märtsil 1974, 21. septembril 1974 ja 16. märtsil 1975. Möödalendude jooksul kaardistas sond 45% protsenti planeedi pinnast. Merkuuri aeglase pöörlemise tõttu jäi pool planeedist iga kord pimedusse.

*       *       *

 

NASA Messenger Merkuuri missioon

NASA space mission Messenger - Merkuuri uurimisprogrammi Messenger missioon

Teine Merkuuri kosmosesond Messenger planeedi orbiidil.

   Üle kolmekümne aasta hiljem, 3. augustil 2004 startinud teise uurimissondi Messenger eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja selle olekut, pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust planeedi orbiidilt.
   18. märtsil 2011 Merkuuri orbiidile jõudnud Messengeri missiooni kestuseks oli planeeritud üks Maa aasta, kuid kestis edukalt üle kahe.
   Kuna Messenger ei teinud möödalende Merkuurist nagu Mariner 10, vaid tiirles selle orbiidil, oli võimalik fotografeerida kogu planeedi pinda. Messengeri skaneerikisvõime oli tunduvalt parem kui Mariner 10-el. Samuti kaamerate lahutusvõime oli suurem, 18 m (Mariner 10-el 1,6 km).

*       *       *

 

ESA / JAXA BepiColombo Merkuuri missioon

ESA / JAXA space mission BepiColombo - Merkuuri uurimisprogrammi BepiColombo missioon

Sellised hakkavad välja nägema ESA/JAXA koostöö sondid
BepiColombo MMO (MIO) ja MPO Merkuuri orbiidil.

   BepiColombo on Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ja Jaapani kosmoseagentuuri JAXA ühismissioon Merkuuri uurimiseks. Missioon koosneb kahest koos startivast kosmosesondist, Mercury Planetary Orbiter'ist (MPO) ja Mercury Magnetospheric Orbiter'ist (MIO). Missiooni eesmärgiks on põhjalikult uurida Merkuuri magnetvälja, pealispinda ja sisestruktuuri.
   Missioon startis Merkuuri suunas 20. oktoobril 2018 ESA Kourou kosmodroomilt kanderaketiga Ariane 5 ja peaks jõudma Merkuuri orbiidile detsembris 2025.

 

Arvutute meteoriidikraatritega Merkuuri pind sarnaneb Kuu maastikule,
aga Päikese läheduse tõttu on tunduvalt suurema pinnatemperatuuri kõikumisega (-173°C - +427°C).




Veenuse missioonid

Veenus

Venus Explorers - Kõik aegade jooksul Veenust uurima saadetud automaatjaamad

 

*       *       *

 

Nõukogude Liidu Venera-13 Veenuse missioon

Soviet space program Venera - Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogramm Venera

   

30. oktoobril 1981 startinud Veenuse uurimissond Venera-13 ja selle maandumismoodul montaažihallis.

  Nõukogude Liidu Veenuse uurimisprogrammi Venera uurimissondi Venera-13 maandumismoodul oli esimene Veenusele saadetud sondidest, mis enne liiga kõrge temperatuuri tõttu töö lõpetamist jõudis saata mõned värvifotod Veenuse pinnalt.


Üks vähestest planeet Veenuse pinnal tehtud fotodest, kosmosesondi Venera-13 poolt 1982. aastal.

 

*       *       *

 

NASA Magellan Veenuse missioon

NASA Magellan space mission - Veenuse uurimisprogrammi Magellan missioon

   

            Magellan montaažihallis.                               Selline nägi Magellan välja Veenuse orbiidil.

   Kuna Veenust ümbritseva tiheda pilvkatte tõttu on pinna fotografeerimine orbitaalsatelliitidelt võimatu, kasutas 5. mail 1989 kosmosesüstiku Atlantis pardalt Veenuse poole startinud kosmosesond Magellan planeedi pinna kaardistamiseks spetsiaalset radarit VOIR (Venus Orbital Imaging Radar).
   10. augustil 1990 jõudis Magellan Veenuse orbiidile, ja alates 15. septembrist hakkas saatma kõrgekvaliteedilisi Veenuse maastike radarimudelite kujutisi.


Planeet Veenuse pinnarelieef kosmosesondi Magellan radari VOIR kujutisena.

 

*       *       *

 

ESA Venus Express Veenuse missioon

ESA Venus Express mission - Veenuse uurimisprogrammi Venus Express missioon

Kosmosesond Venus Express (VEX) Veenuse polaarorbiidil.

  Kosmosesond Venus Express startis novembris 2005 ja saabus Veenuse polaarorbiidile aprillis 2006. Missiooni peamiseks eesmärgiks oli Veenuse atmosfääri pikaajaline vaatlemine. Kuna varemalt polnud Veenuse atmosfääri pikaajaliselt jälginud ükski missioon, lootsid teadlased, et Venus Express aitab saada rohkem infot atmosfääri dünaamika ja kliimamuutuse kohta.
   ESA lõpetas missiooni detsembris 2014 ning sond sisenes 2015. aasta alguses Veenuse atmosfääri, kus see hävis.




Marsi missioonid

Marss

Marss on Päikesesüsteemi planeetidest enim huvipakkuv taevakeha, sest asub elamiskõlblikus tsoonis.

   Marsi kaugus Maast ulatub, olenevalt asukohast ümber Päikese, 56. miljonist kilomeetrist kuni 400. miljoni kilomeetrini. Marss teeb täistiiru ümber Päikese 687 Maa päevaga, kohtudes Maaga samal pool Päikest iga 2 - 3 aasta tagant.
   Kuna Marsi orbiit on ellipsi kujuline, võivad tema kaugused Maast ka vastasseisude ajal erineda ligi kaks korda, ulatudes 55,6 miljonist kilomeetrist kuni 101,2 miljoni kilomeetrini.
   Maa ja Marsi suured vastasseisud toimuvad iga 15 või 17 aasta järel kui Marss on Päikesele lähimas punktis (periheelis).
   Kõige lähemale üksteisele satuvad Maa ja Marss, kui vastasseisu ajal asub Maa Päikesest kõige kaugemas punktis (afeelis) ja Marss Päikesele kõige lähemas punktis (periheelis).
  2003. aasta suure vastasseisu ajal oli Marss Maast ainult 55,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Järgmine nii lähedane vastasseis toimub alles 2287 aastal. Viimase suure vastasseisu ajal 2018 aasta juulis jäi Marss Maast 57,6 miljoni kilomeetri kaugusele.
   Maa ja Marsi vastasseisud on parim aeg uurimissondide saatmiseks Marsile.

Mars Explorers - Kõik aegade jooksul Marssi uurima saadetud automaatjaamad (kuni 1.01.2014).
(suurendamiseks kliki pildil)

Mis põhjustab nii palju ebaõnnestumisi?

 

*       *       *

 

NASA Marsi uurimisprogramm kulgur-robotitega

Mars Rovers - Marsi uurimisprogrammi koduleht

Sellised nägid välja järjest kogukamaks muutuvad Marsi kulgur-robotid.
Ees keskel, NASA esimene, 4. juulil 1997 Marsile laskunud Sojourner.
Vasakul, 4. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Spirit ja mõõtmetelt identne,
25. jaanuaril 2004 Marsile laskunud Opportunity (pildil ainult üks nendest).
Paremal, 6. augustil 2012 Marsile laskunud, tunduvalt suurem Curiosity.


Marsi maastik kulgur-robot Curiosity objektiivide läbi.


Curiosity foto Marsi huvitavast pinnasevormist, kunagise suure järve kuivanud põhjast.

Mars Curiosity Image Gallery - Kulgur-robot Curiosity fotogalerii Marsist

 

*       *       *

Paar poleemikat tekitanud Marsi fotodest

Kas kellegi kunagise Marsi valduse säilinud "piirikivi"? (fragment Curiosity tehtud panoraamfotost).


Kulgur-robot Curiosity 26. oktoobril 2012 saadetud foto enda varjust Marsi pinnal.
Mille (või kelle?) vari on vasakul, Curiosity varju kõrval?

 

*       *       *

 

NASA Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi missioon

Mars Reconnaissance Orbiter - Marsi uurimisprogrammi MRO missioon

12. augustil 2005 startinud Marsi uurimise kosmosesond MRO jõudis Marsi orbiidile 10. märtsil 2006.

    Missiooni peamiseks eesmärgiks oli Marsi pinna kaardistamine sondi kõrgresolutsioonilise kaameraga, et nende fotode abil valida maandumispaigad tulevastele Marsil maanduvatele missioonidele. Mars Reconnaissance Orbiteri tehtud fotosid kasutati näiteks Phoenixi ja Curiosity maandumispaikade valimisel. Satelliidi sidesüsteemid on nii võimsad, et NASA loodab sondi kasutada ülekandejaamana ka tulevastel missioonidel. MRO teised teadusseadmed uurivad Marsi atmosfääri, kliimat, geoloogiat ning sond otsib planeedilt ka vedelat vett.
  Missiooni tähtsaimaks avastuseks ongi Marsi pinnase settekihtide all asuvad hiiglaslikud jääkihid ehk suurema koguse vee olemasolu Marsil. Need jääkihid on ekvatoriaalaladel päevasel ajal päikese käes soojenedes kohati ka vedelas olekus. Kus on vedelat vett, on tõenäoliselt ka mingisugust elutegevust.

 

Ülalpool asuvast künkast väljavoolanud sulavee nirede jäljed Marsi pinnal.

 

*       *       *

 

NASA Phoenix Marsi missioon

Mars Phoenix mission - Marsi uurimisprogrammi Phoenix missioon

4. augustil 2007 startinud Marsi uurimise kosmosesond Phoenix laskus Marsi pinnale 25. mail 2008.

  NASA otsustas Marsi polaaralale kulguri asemel saata statsionaarse laboratooriumi, sest Phoenixi uuritav piirkond oli üsna ühtlane ja seetõttu poleks vahemaade läbimine missioonile midagi juurde andnud. Statsionaarse laboratooriumi kasutamine võimaldas lisada missioonile rohkem erinevaid uurimisseadmeid.

 

Phoenixi maandumiskoht Marsi polaaralal, põhjapooluse süsihappelumest mütsi lähedal.

    Phoenix oli kuues NASA kosmosesond, mis sooritas eduka maandumise Marsi pinnale ja esimene, mis maandati Marsi polaaralale. Missiooni peamiseks eesmärgiks oli Marsi vee geoloogilise ajaloo uurimine, et teha kindlaks kuidas minevikus kliima muutus ning teine eesmärk oli Marsi pinnase elukõlbulikkuse uurimine.
   Phoenix kinnitas kosmosesond MRO avastatud vee olemasolu ka Marsi polaaralal, kui võetud pinnaseproove kuumutades tõusis temperatuur üle 0 °C, tuvastas spektromeeter veeauru.

 

Eemaldatud pinnasekihi alt nähtavale tulnud jää (mitte süsihappelumi).

 

*       *       *

 

ISRO Mars Orbiter Marsi missioon

Mars Orbiter - Marsi uurimisprogrammi Mars Orbiter missioon

15. novembril 2013 Marsi suunas startinud India Marsi kosmosesond Mars Orbiter.

    Mars Orbiter Missioni eesmärgid on katsetada tehnoloogiaid ja arendada planeetidevaheliste missioonide jaoks tehnikat, planeerimist ja sondi töös hoidmist. Teaduslike eesmärkide jaoks on sondi pardal viis teadusinstrumenti.
    24. septembril 2014 Marsi orbiidile jõudnud Mars Orbiter oli ühtlasi India esimeseks planeetidevaheliseks missiooniks ja ISRO-st sai Roscosmose, NASA ja ESA järel neljas* kosmoseagentuur, mis on saatnud Marsi orbiidile oma kosmosesondi.

  * 4. juulil 1998 Marsi suunas saadetud Jaapani kosmoseagentuuri JAXA kosmosesond Nozomi läks Marsi lähedal kaduma.


Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud foto süsihappelume mütsist Marsi põhjapoolusel.

 

*       *       *

Veidi fantaasialendu

Fragment ühest India Marsi satelliidi Mars Orbiter tehtud Marsi fotost.
Kas ei meenuta veidi Põhja-Euroopa kaarti? Nagu Marsi Balti meri, Botnia lahe ja Soome lahega,
1. alla jääva Liivi lahe, 1. paremale jääva Hiiu- ja Saaremaa ning 2. ümber oleva Peipsi järvega?

 

*       *       *

 

NASA Maven Marsi missioon

MAVEN - Marsi uurimisprogrammi MAVEN missioon
(Mars Atmosphere and Volatile Evolution)

18. novembril 2013 Marsi suunas startinud NASA Marsi uurimissond MAVEN
170 km kõrgusel Marsi orbiidil.

    NASA kosmosesondi MAVEN eesmärgiks on uurida Marsi atmosfääri ja teha kindlaks, vee ja tiheda atmosfääri kadumise põhjused. MAVEN saabus Marsi orbiidile 22. septembril 2014.
   5. novembril 2015 teatas NASA sond MAVENi saadetud andmetele tuginedes, et Marsi atmosfääri kadu suureneb oluliselt päikesetormide ajal. Seetõttu arvatakse, et Marsi atmosfääri kadumise üheks põhjustajaks on päikesetuuled.

 

*       *       *

 

ESA ExoMars Marsi missioon

ExoMars - Marsi uurimisprogrammi ExoMars missioon

14. märtsil 2016 Marsi suunas startinud ESA Marsi uurimisprogrammi uus Marsi sond ExoMars.
Selle maandumismoodul-robot Schiaparelli laskus Marsi pinnale 19. oktoobril 2016 (kahjuks purunes).

  Projekti esimeses etapis saadeti Marsi orbiidile kosmosesond ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO) ja maandur Schiaparelli. TGO jõudis 19. oktoobril 2016 edukalt Marsi orbiidile ja asus uurima atmosfääris leiduva metaani päritolu. Schiaparelli jäi maandumiskatsel kadunuks ja selle rusud leidis 21. oktoobril NASA kosmosesond Mars Reconnaissance Orbiter.

ExoMars - ESA Marsisondi ExoMars Marsile lennu animatsioon

   Projekti teises etapis maandatakse 2020. aastal Marsile baasjaam, mis uurib Marsi atmosfääri ja kulgur-robot, mis asub planeedi pinnast uurima. Kulgur hakkab sidejaamana kasutama Marsi orbiidil tiirlevat kosmosesondi "Trace Gas Orbiter".
  Kui 2020. aasta missioon läheb plaanipäraselt, oleks see Marsi esimene Euroopa kulgur-robot, mis järgneb NASA kulgurite missioonidele. ESA 310 kg kaaluv ExoMars rover on Schiaparellist tunduvalt keerulisem, sisaldades muuhulgas 2-meetrise pinnasepuuri ja autonoomse navigatsioonisüsteemi.
   ESA satelliidilt Mars Express saadavad andmed aitavad teadlastel valida kõige sobivama sihtkoha kulguri maandamiseks.

 

Selline hakkab välja nägema ESA Marsi kulgur-robot ExoMars.

 

*       *       *

 

NASA InSight Marsi missioon

Insight - Marsi uurimisprogrammi InSight missioon
(Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport)

Selline hakkab välja nägema Marsi labor InSight Marsi pinnal.

  Missioon InSight startis Marsi suunas 5. mail 2018, Vandenbergi õhujõudude baasist Californias, kanderaketiga Atlas V401. Missiooni eesmärgiks on viia Marsile statsionaarne laboratoorium, mis on varustatud ka seismomeetri ja soojusvoosondiga ning uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni, et täiendada teadmisi Päikesesüsteemi Maa tüüpi planeetide ajaloost (Merkuur, Veenus, Maa, Marss).
   Väliselt on Marsi labor InSight sarnane NASA eelmise Marsi laboriga Phoenix, mis laskus Marsi polaaralale 25. mail 2008. Phoenixi eesmärgiks oli otsida mikroobidele sobilikke keskkondi ja uurida Marsi vee ajalugu.
   Kuna energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, planeeriti InSight maandada Marsi ekvaatorile võimalikult lähedale, mis kindlustaks tema tööajaks umbes kaks aastat. Maandumispaigaks oli määratud Gale'i kraatrist põhja pool asuv Elysium Planitia, kuhu InSight edukalt maandus 26. novembril 2018.
   Prantsuse päritolu seismograaf "SEIS" (fotol vasakul InSight'i kõrval) on peale robotkäe poolt mahaasetamist juba mitmel korral registreerinud kergeid Marsi pinna värinaid, mis annab tunnistust planeedi jätkuvast geoloogilisest aktiivsusest.

 

*       *       *

 

NASA Mars Cube One (MarCO) Marsi missioon

Mars Cube One - Marsi uurimisprogrammi InSight MarCO missioon

   Koos InSight'iga lendavad samas raketis kaasa kaks portfelli suurusega kosmosesõidukite paari - MarCO-A ja MarCO-B.
   NASA MarCO missiooni eesmärk on välja selgitada, kas portfelli suurusega kosmosesõiduk, mida kutsutakse CubeSat'iks, võiks ellu jääda reisil süvakosmosesse ja viia läbi mitmeid keerulisi kommunikatsiooni- ja navigatsioonieksperimente.
   Kui need eksperimendid õnnestuvad, hakkavad MarCO-A ja MarCO-B jälgima InSight'i laskumist ja maandumist Marsile ning edastama Maale andmesidet selle kohta.

 

 

   Üks kahest MarCO CubeSat'ist edastas 3. oktoobril foto kaugest Marsist - esimese foto punasest planeedist, mida kunagi selliste väikeste ja odavate kosmosesõidukitega süvakosmoses tehtud.
   "Oleme oodanud kuus kuud Marsini jõudmist," ütles MarCO JCP missioonijuht Cody Colley. "Missiooni kruiisifaas on alati raske, nii et rõõmustavad ka kõik väikesed võidud. Planeedi foto nägemine on meeskonna jaoks kindlasti suur võit."

 

Selle foto tegi CubeSat MarCO-B Marsist ligikaudu 6000 kilomeetrit kauguselt.

 

*       *       *

 

NASA Mars 2020 Marsi mission

Mars 2020 Rover - Marsi uurimisprogrammi Mars 2020 missioon

Selline hakkab välja nägema Marsi kulgur-robot Mars 2020 Marsi pinnal.

   NASA järgmise uurimisprogrammi Mars 2020 missioon keskendub Marsi evolutsiooni astrobioloogilistele aspektidele. Uurimus, mis põhineb suures osas Curiosity Mars Science Laboratory Roveri projektil, viib läbi Marsi pinna geoloogiliste protsesside ja ajaloo uurimist, sealhulgas hinnangut mineviku elule ja bioloogiliste näitajate säilimisele ligipääsetavates geoloogilistes materjalides.
  Vaatamata oma sarnasusele Curiosityga on uuel missioonil väga erinevad eesmärgid. Mars 2020 andurid ja 23 täiustatud kaamerat, mis võimaldavad lisaks 3-D värvifotodele teha ka kiirvideoid, hakkavad otsima iidsete eluviiside märke Marsil, uurides maastikku, mis on tänapäeval ebasõbralik, kuid oli 3,5 miljardit aastat tagasi täis voolavaid jõgesid ja laiuvaid järvi.
   Missiooni stardiaeg on planeeritud 1. augustile 2020.




Hiidplaneetide uurimise missioonid

 

Jupiteri missioonid

Jupiter

Outer planets missions - Hiidplaneetide uurimise missioonid

 

*       *       *

 

NASA Pioneer 10, esimene hiidplaneetide uurija

Pioneer 10 - Kosmosesondi Pioneer 10 missioon

   

Kosmosesond Pioneer 10 ja sellele kinnitatud kuldne plaat sõnumiga teistele tsivilisatsioonidele.

   3. märtsil 1972 startinud kosmosesond Pioneer 10 oli esimene Päikesesüsteemi hiidplaneetide uurimise sondidest,
samuti esimene kosmoseaparaat, mis peale asteroidide vöö ja Jupiteri lähiuuringuid väljus Päikesesüsteemi piiridest.
Seepärast oli kosmosesondi korpusele kinnitatud kuldne plaat sellele graveeritud sõnumiga teistele tsivilisatsioonidele.
   Viimane väga nõrk signaal saadi sondilt 23. jaanuaril 2003 (!), siis oli Pioneer 10 Maast 12 miljardi km (80 aü*) kaugusel. Pärast seda pole kosmosesondi signaale enam vastu võetud.

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik. 1 aü = 149,5 miljonit kilomeetrit (Maa keskmine kaugus Päikesest).

 

*       *       *

 

NASA Pioneer 11, teine hiidplaneetide uurija

   6. aprillil 1973 startinud kosmosesond Pioneer 11 oli kosmosesondi Pioneer 10 kaksikvend (väikeste mõõteaparatuuri erinevustega), mis saadeti uurima Asteroidide vööd, Jupiteri, Saturni, kosmilist kiirgust ja Päikesesüsteemi äärealasid ning heliosfääri.
   Pioneer 11 oli esimene kosmosesond, mis sooritas möödalennu Saturnist ja teine, mis läbis Asteroidide vöö ja möödus Jupiterist. Samuti teine kosmoseaparaat, mis peale asteroidide vöö, Jupiteri ja Saturni lähiuuringuid väljus Päikesesüsteemi piiridest. Ka selle korpusele oli kinnitatud kuldne plaat sellele graveeritud sõnumiga teistele tsivilisatsioonidele.
   Sondiga saadi viimast korda ühendust 30. septembril 1995.

 

*       *       *

 

NASA Galileo Jupiteri missioon

Galileo Jupiter mission - Jupiteri uurimisprogrammi Galileo missioon

Galileo Probe mission - Galileo maanduri Probe missioon piltides

       

Uurimissond Galileo koos kanderaketiga peale starti Atlantiselt, Galileo Jupiteri orbiidil ja maandur Probe.

   Jupiteri uurimissond Galileo startis 18. oktoobril 1989 Maa orbiidilt, kosmosesüstiku Atlantis pardalt ja jõudis Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995, saades esimeseks Jupiteri tehiskaaslaseks.
   Sondil tekkisid probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult. See muutis sondiga suhtlemise tunduvalt keerulisemaks, aga sellegipoolest suudeti kavandatud uurimisprogramm täita.
   1994. aasta juulis, olles veel teekonnal Jupiteri juurde, jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga.
   Jupiteri orbiidil eraldus Galileost maandur Probe, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt selle koostist.
   Galileo avastas Jupiteril Maalt nähtamatu rõngaste süsteemi, mis koosneb kolmest osast: sisemisest rõngast ehk halost, heledamast põhirõngast ja välimisest loor-rõngast, kaardistas planeedi magnetvälja ning uuris Jupiteri kuusid, Callistot, Ganymedest, Europat ja Iot.
   Uurimissondi Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteri atmosfääri, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist.

*       *       *

 

NASA Juno Jupiteri missioon

Juno Jupiter mission - Jupiteri uurimisprogrammi Juno missioon

   

Jupiteri uurimissond Juno ja paremal müstiline püsiv keeristorm Jupiteril.

   Jupiteri uurimissond Juno startis 5. augustil 2011 Floridast, kanderaketiga Atlas-5 ja Jupiterini jõudmiseks kulus tal viis aastat. Jupiteri orbiidile jõudis Juno 5. juulil 2016.
   Juno on Galileo järel teine Jupiteri orbiidile saadetud kosmosesond. Varasematest Päikesesüsteemi hiidplaneete uurinud sondidest erineb Juno sellepoolest, et see saab oma energia päikesepaneelidelt.
   Orbiidil mõõdab sond infrapuna ja mikrolainete abil sügavalt planeedi atmosfäärist pärinevat radiatsiooni. Need uuringud annavad aimu, kuidas planeet tekkis ja miks on Jupiteri atmosfäär stabiilselt triibuline. Teised instrumendid mõõdavad gravitatsioonivälja ja polaaralade magnetvälja.
   Juno jätkab esialgsete arvestuste kohaselt toimimist 2018. aasta juulikuuni. Seejärel, missiooni lõppedes suunatakse sond Jupiteri atmosfääri kus see ära põleb, et vältida sondi kukkumist planeedi kuudele ja võimalikku bioloogilist saastamist.


Aurora borealis

Virmalised Jupiteri poolustel pole sugugi harukordne nähtus.




Saturni missioonid

Saturn

 

NASA / ESA Cassini Saturni missioon

Cassini Saturn mission - Saturni uurimisprogrammi Cassini missioon

Kosmosesond Cassini teel Saturni ja selle kuu Titani juurde.

    NASA kosmosesond Cassini startis Saturni suunas 15. oktoobril 1997 ja seitsmeaastase lennu järel asetus 1. juulil 2004 esimese tehiskaaslasena Saturni orbiidile. Sond toimetas kohale ka Maal enne lendu steriliseeritud ESA maanduri Huygens, mis laskus edukalt Saturni suurimale kuule Titanile.
    Saturni ümber tiirlenud Cassini avastas Saturnil uusi kuid ja pildistas nende pinda, et välja selgitada nende geoloogilist ajalugu. Lisaks uuris Cassini Saturni rõngaid, nende struktuuri ja dünaamikat, sukeldudes mitu korda rõngaste vahelt läbi, Saturni pilvede dünaamikat, magnetosfääri, kaardistas samuti Titani pinda ja uuris selle vinejat atmosfääri ning pilvi.
    15. septembril 2017 lõpetas Cassini oma eduka missiooni, sööstes viimase tööna Saturni tihedasse atmosfääri ja hävines.


Kosmosesondi Cassini tehtud kaunis foto Saturnist (Päike jäi planeedi taha).

 

*       *       *

 

NASA / ESA Huygens Titani missioon

Titan

Huygens Titan mission - Titani uurimisprogrammi Huygens missioon

   

Saturni suurim kuu Titan oma metaani järvedega. Paremal ESA Titani maandur Huygens.

    14. jaanuaril 2005 kell 12:34 (UTC) laskus kosmosesondi Cassini maandur Huygens Saturni suurima kuu Titani pinnale.
Langevarjuga laskumine kestis 2 tundi 27 minutit, mille järel Huygens saatis enne töö lõpetamist andmeid veel 72 minutit.
See oli tänapäeva maailma esimene edukas katse maandada kosmosesond väljapool asteroidide vööd asuvale taevakehale.

    Päikesesüsteemi planeetide looduslikest kaaslastest on Titan ainuke, millel teatakse olevat tihe atmosfäär. See koosneb 98,4% lämmastikust ja 1,4% metaanist, troposfääri alumises osas 95% lämmastikust ja 4,9% metaanist.
  Titan on peale Maa ka ainus taevakeha Päikesesüsteemis, mille pinnal on vedelas olekus ainet merede ja järvedena. Sealsed vedelast metaanist koosnevad mered ja järved ületavad mahult enam kui sajad korrad maapealsed nafta ja maagaasi varud.




Uraani missioonid

Uraan

 

NASA Voyager 2 Uraani missioon

NASA kosmosesond Voyager 2

Voyager 2 Uranus mission - Uraani uurimisprogrammi Voyager 2 missioon

Planeet Uraan enda ümbertiirlevate kuude ja nõrga heledusega, Maalt mittenähtavate rõngastega.

    Kosmosesond Voyager 2 startis 20. augustil 1977 Cape Canaverali neemelt Titan IIIE-Centaur kanderaketiga. Sond on osa Voyageri programmist ning see saadeti uurima Päikesesüsteemi ja selle piirialasid. Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist ning nende möödalendude käigus tehti hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod.
    Erinevalt teistest Päikesesüsteemi planeetidest on Uraani pöörlemistelje kalle ekliptika normaali suhtes on 97,77 kraadi ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Samuti pöörleb Uraan vastupidises suunas, võrreldes teiste planeetidega. Uraani ümber on ka Maalt mittenähtavad rõngad, mille olemasolu küll arvati, aga selgelt olid need näha alles 1986. aastal Voyager 2 poolt tehtud lähifotodel. Uraani pind ise on fotodel ühtlaselt rohekassinine.
    Voyager 2 on seni ainus kosmosesond, mis on Uraani lähedalt uurinud.




Neptuuni missioonid

Neptuun

 

NASA Voyager 2 Neptuuni missioon

Voyager 2 Neptune mission - Neptuuni uurimisprogrammi Voyager 2 missioon

Kosmosesond Voyager 2 möödalennul Planeet Neptuunist.

    Neptuun on kõige kaugemal asetsev seni teadaolevatest Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Läbimõõdult on Neptuun neljas planeet ja massi poolest kolmas planeet. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam.
    Neptuunil on samuti nõrga heledusega, aga katkendlik ja looga kujuline poolrõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal Maalt tehtud fotodelt, aga nende olemasolu tõestati alles 1989. aastal Voyager 2 Neptuunist möödalennul tehtud fotodega.
    Erinevalt Uraani ühtlaselt rohekassinisest atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. Kosmosesondi Voyager 2 möödalennu ajal 1989. aastal asus planeedi lõunapoolkeral Suur Tume Laik, mida võib võrrelda Jupiteri suure punase laiguga.
    Nagu Uraanigi puhul, on Voyager 2 seni ainus kosmosesond, mis on Neptuuni lähedalt uurinud.

  Peale möödalendu Neptuunist läbis Voyager 2 Kuiperi vöö ja väljus Päikesesüsteemist. Tähtedevahelises ruumis asus sond uurima tähtedevahelise plasma tihedust ja temperatuuri. 1. aprillil 2019 asus sond 120,29 aü kaugusel Päikesest.

 

*       *       *

 

NASA Voyager 1 hiidplaneetide uurimise missioon

Voyager 1 mission - Hiidplaneetide uurimisprogrammi Voyager 1 missioon

Hiidplaneetide uurimise programmi Voyager kosmosesond Voyager 1.

   5. septembril 1977 startinud kosmosesond Voyager 1 oli NASA Voyageri programmi teine hiidplaneetide uurimise sond. Selle start toimus kava kohaselt ligikaudu kaks nädalat peale Voyager 2 starti 20. augustil 1977, eesmärgiga lennata mööda Jupiteri, Saturni ja selle kuu Titani lähedalt.
   Vaatamata hilisemale stardile möödus Voyager 1, tänu erineva lennutrajektoori tõttu saadud gravitatsioonikiirendusele, sõsarsondist Voyager 2 juba 15. detsembril 1977, kui mõlemad olid veel asteroidide vöös.
   Edasine plaan sõltus sellest, kui edukalt suudab Voyager 1 mööduda Saturni suurima kuu Titani lähedalt. See õnnestus ja Voyager 2 programmeeriti liikuma edasi kahe kaugema planeedi, Uraani ja Neptuuni suunas.
   Voyager 1 uuris möödalendude ajal Jupiteri ja Saturni ilma, magnetvälju, rõngaid ning tegi detailsed fotod nende kuudest.

 

14. jaanuaril 1990 pööras Päikesesüsteemist lahkuv kosmosesond Voyager 1 korraks
oma kaamerad tagasi Maa poole ja saatis hüvastijätuks kaugeima kunagi tehtud foto Maast.

See helesinine täpp on meie koduplaneet Maa ~ 6 miljardi kilomeetri (~ 40,5 aü) kauguselt.

 

   Pärast oma põhimissiooni täitmist väljus Voyager 1 Päikesesüsteemi piiridest 25. augustil 2012 tähtedevahelisse ruumi.
   Voyager 1. missioon on kestnud üle 40 aasta ja sellega peetakse Deep Space Networki kaudu seniajani regulaarselt sidet.
Kuigi Voyager 1 startis neljast hiidplaneete uurinud ja Päikesesüsteemist väljunud kosmosesondist viimasena, on see tänu planeetidelt saadud gravitatsioonikiirendusele Maast kõige kaugemale jõudnud kosmoseaparaat.
   1. aprillil 2019 asus sond 145,25 aü kaugusel Päikesest. Voyager 1. pikendatud missioon peaks kestma 2025. aastani.

 

*       *       *

   Kosmosesondidel Voyager 1 ja Voyager 2 on mõlemal kaasas kuldne plaat sõnumitega inimkonnalt. Identsed 12-tollised (30,5 cm) kullatud vasest fonograafi plaadid kannavad helisid ja pilte, mis on seotud Maa kultuuri- ja elurikkusega.
   Plaatidel on tervitused 55 eri rahvuse keeles, lisaks erinevad loodushelid ja muusikanäidised, samuti 116 fotot ja joonist, mis tutvustavad Maa asukohta Päikesesüsteemis; matemaatika, keemia, füüsika, bioloogia ja anatoomia põhitõdesid ning planeedi looduse ja inimkultuuride mitmekesisust.

 

Kosmosesondidega Voyager 1 ja Voyager 2 kaasasolevate kuldsete plaatide taga- ja esikülg




Väikeste taevakehade uurimise missioonid

 

Kääbusplaneetide, asteroidide ja komeetide missioonid



Asteroidide vöö

 

    Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil tiirleb suur, ringikujuliselt pikki orbiiti laialivalgunud asteroidide kogum, mis koosneb lugematutest erineva suurusega asteroididest. Seda asteroididest koosnevat ringi kutsutakse asteroidide vööks.

 

       

 

    Marsi ja Jupiteri vahel asuv asteroidide vöö tekkis ilmselt kunagi seal asunud Maa tüüpi planeedi Phaeton purunemisel, kokkupõrke tagajärjel Päikesesüsteemi sattunud väikese rändava planeedi või suure asteroidiga*, paisates laiali lugematul arvul erineva suurusega tükke. Üks osa laialilennanud tükkidest jäi tiirlema samale orbiidile, moodustades ümber Päikese
nn asteroidide vöö.
   Phaetoni ja hulkuva planeedi või suure asteroidi jäänustest moodustusid aegade jooksul samas asteroidide vöös tiirlevad, Päikese lähim kääbusplaneet Ceres ja sellest poole väiksem, asteroidiks liigitatud Vesta (üks hüpoteesidest).

   Huvitav on tõsiasi, et Ceresil, mida peetakse planeediks, on kivine tuum ja Vestal, mida peetakse asteroidiks on metallist (raud-nikkel) tuum, mis on harilikult just planeedi tunnuseks.

      * Rändavateks planeetideks ja asteroidideks kutsutakse planeete ja asteroide, mis tähtedevahelises ruumis vabalt ringi liiguvad. Need on tähesüsteemide moodustumise aegadel tõugatud välja oma ematähtede gravitatsiooniväljast ja rändavad kosmoses vabalt ringi, kuni mõne teise tähesüsteemi gravitatsioonivälja satuvad.

 

*       *       *

 

NASA Dawn Vesta - Ceres missioon

Asteroid Vesta

Kääbusplaneet Ceres

Dawn Vesta - Ceres mission - Vesta - Ceres uurimisprogrammi Dawn missioon

       

Kosmosesond Dawn, asteroid Vesta ja kääbusplaneet Ceres.

   27. septembril 2007 startinud NASA kosmosesondi Dawn eesmärk oli uurida Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös asuvaid, kääbusplaneeti Ceres (ø 952 km) ja asteroidi Vesta (ø 525 km), Ceresi järel suurimat taevakeha asteroidide vöös.
   Ioonmootori kasutamine Dawnil võimaldas sondi saata tiirlema mitme taevakeha juurde.
   16. juulil 2011 saabus Dawn asteroid Vesta juurde. Uurinud Vestat 14 kuud, lahkus sond asteroidi juurest 2012. aastal. (Peale Dawni Vesta lähiuuringuid peavad teadlased nüüd asteroidi hoopis arengus toppama jäänud planeediks.)
   Cerese orbiidile jõudis Dawn 6. märtsil 2015 ja pärast uurimisprogrammi lõppu jääb kääbusplaneedi ümber tiirlema.


Kosmosesond Dawn uurib peale vee olemasolu ka mõistatuslike valguslaikude päritolu Ceresi pinnal.

 

*       *       *

 

NASA New Horizons Pluuto missioon

Kääbusplaneet Pluuto

New Horizons Pluto mission - Pluuto uurimisprogrammi New Horizons missioon

       

19. 01. 2006 startinud kosmosesondi New Horizons esimeseks missiooniks oli kääbusplaneet Pluuto uurimine.

    Kuna kosmosesond pidi õige lennutrajektoori saavutamiseks Maa orbiidilt lahkuma kohe, ilma hoovõtu ringi tegemata,
anti talle kiiruseks 16,26 km/s (58 536 km/h). See on suurim kiirus, millega kosmosesondid on Maa orbiidilt lahkunud.
   14. juulil 2015 möödus New Horizons Pluutost 12 500 km kauguselt. Tohutu kauguse tõttu kulus möödalennul kogutud andmete töötlemiseks ja saatmiseks Maale 16 kuud ja viimased andmed saabusid 25. oktoobril 2016.
   Planeet, mis alles hiljuti oli nimetatud ümber kääbusplaneediks, osutus kosmosesondiga New Horizons lähedalt uurides,
nii oma ehituselt kui ümber tiirlevate viie kuuga, ikkagi rohkem Päikesesüsteemi täieõiguslike planeetide hulka kuuluvaks.

 

*       *       *

 

NASA New Horizons Ultima Thule missioon

Asteroid Ultima Thule (2014 MU69)

New Horizons 2014 MU69 mission - Asteroid 2014 MU69 uurimisprogrammi New Horizons missioon

       

Kosmosesond New Horizons, selle teekond Kuiperi vöö välisserva ja asteroid 2014 MU69 (Ultima Thule).

    Kosmosesondi New Horizons järgmiseks missiooniks peale planeet Pluuto lähiuuringut oli alles 2014. aastal avastatud, Kuiperi vöö välisservas asuva asteroidi 2014 MU69 (Ultima Thule) uurimine, mille lähedale jõudis sond 1. jaanuaril 2019, saades Päikesesüsteemi seni kaugeimat objekti uurinud kosmosesondiks.
   (Ultima Thulest veel kaugemal asuv Päikesesüsteemi kõige kaugem väikeplaneet Eris, on seni samuti lähedalt uurimata.)

 

*       *       *

 

NASA Stardust Wild 2 missioon

Komeet Wild 2 (81P/Wild)

Stardust - Komeet Wild 2 uurimisprogrammi Stardust missioon

       

7. 02. 1999 startinud kosmosesond Stardust lähenemas komeedile Wild 2 ja foto selle jäisest tuumast.
Paremal Stardusti maandumiskapsel proovidega peale maandumist Utah'is.

   Stardust missiooni eesmärgiks oli koguda tähtedevahelist tolmu ja komeedi Wild 2 saba osakesi ning tuua nende näidised tagasi Maale laboratoorseteks analüüsideks. Esimest korda kogus Stardust tähtedevahelist tolmu 22. veebruaril 2000.
   2. jaanuaril 2004 lendas kosmosesond mööda komeedi Wild 2 lähedalt, võttes proove komeedi sabaosakestest ja tehes detailseid ülesvõtteid komeedi ~ 5 km läbimõõduga jäisest tuumast.
 Proovid jõudsid Maale 2006. aastal, kui Stardusti maandumiskapsel sisenes Maa atmosfääri ja maandus USAs Utah osariigis.

 

*       *       *

 

ESA Rosetta 67P/C-G missioon

Komeet 67P/C-G

Rosetta - Komeet 67P/C-G uurimisprogrammi Rosetta missioon

2. 03. 2004. startinud ESA kosmosesond Rosetta ja sellest eraldunud maandursond Philae
laskumas komeedile 67P/C-G. 12. november 2014.

   Rosetta missioon startis 2. märtsil 2004 10-aastaseks reisiks komeedi 67P/C-G suunas. 20. jaanuaril 2014 "äratati" sond uneseisundist ja valmistati ette komeedile saabumiseks. Sama aasta 12. novembril eraldus Rosettast maandursond Philae, mis esmakordselt ajaloos laskus ja haakus komeedi külge sellelt proovide võtmiseks ja nende koostise uurimiseks.
   Peaaegu kaks aastat komeeti uurinud ESA kosmosesondi Rosetta missioon lõpetati plaanipäraselt 30. septembril 2016.

Philae facing eternal hibernation - Philae komeedile haakumise animatsioon

 

*       *       *

 

JAXA Hayabusa2 162173 Ryugu missioon

Asteroid 162173 Ryugu (1999 JU3)

Asteroid Explorer Hayabusa2 - Asteroid 162173 Ryugu uurimisprogrammi Hayabusa2 missioon

Ryugu on Maa lähedane, potentsiaalselt ohtlik asteroid, läbimõõduga ligikaudu 900 m.

   

3. 12. 2014 asteroidile 162173 Ryugu saadetud JAXA kosmosesond Hayabusa2 asteroidi juures.

   Tanegashima kosmosekeskusest Jaapanis startinud kosmoseagentuuri JAXA missioon Hayabusa2 on pretensioonikas, asteroidile 162173 Ryugu saadetakse kosmosesondiga väikene maandur ja kolm miniatuurset kulgurit.
  27. juunil 2018 jõudis Hayabusa2 asteroidi juurde, jäädes seda uurima umbes pooleteiseks aastaks, enne asteroidilt koos proovidega lahkumist 2019. aasta lõpus.
   Proovide võtmiseks asteroidilt kasutab Hayabusa2 kahurit. Kuulilöögist lahti paiskunud asteroidi tükkidest napsab see mõned kaasa ja naaseb nendega Maale. Tagasi Maale peaks Hayabusa2 jõudma 2020. aasta lõpus.

 

*       *       *

 

NASA OSIRIS-REx Bennu missioon

Asteroid 101955 Bennu

OSIRIS-REx Asteroid Sample Return Mission - Asteroid Bennu uurimisprogrammi OSIRIS-REx missioon

Bennu on Maa lähedane, potentsiaalselt ohtlik asteroid, läbimõõduga ligikaudu 500 m.

   

8. 09. 2016 asteroidi Bennu suunas startinud ja selle proovidega Maale naasev kosmosesond OSIRIS-REx.

   OSIRIS-REx (Origins, Spectral Interpretation, Resource Identification, Security, Regolith Explorer) on asteroidi uurimise missioon, mille eesmärgiks on uurida asteroidi 101955 Bennu, võtta sellest täpsema analüüsi jaoks proovid ja tuua need tagasi Maale.
OSIRIS-RExi missiooni operatsioonid asteroidi juures algasid 2018. aasta augustis, kui sond saatis kahe miljoni kilomeetri kauguselt esimesed lähifotod asteroidist.
   14. novembril sirutas OSIRIS-REx välja oma robot-proovivõtujala, "Touch-and-Go" proovivõtmise mehhanismi (TAGSAM), mis on kosmosesondi võtmeks missiooni peamise eesmärgi saavutamisel: Bennu pinnalt lahtise mustuse ja kivimi (regoliit) proovide kogumiseks ja tagasitoomiseks Maale.

 

Asteroid Bennu pind lähivaates selle orbiidilt.

  Kui seni eeldasid teadlased, et teemantikujuline Bennu on kaetud peeneteralise kruusaga, siis Bennu orbiidilt tehtud fotod asteroidi pinnast näitavad, et selle pind on kaetud hoopis suurte rahnudega. See teeb seal maandumise ja proovide võtmise Maale toomiseks tunduvalt keerulisemaks.
   Proovide kogumise operatsioon kestab kuni 2021. aasta märtsini, mil OSIRIS-REx alustab teekonda tagasi Maale, kuhu see peaks jõudma septembris 2023.
  Maale toodav materjal peaks andma teadlasele rohkem infot asteroidi koostisest, samuti Päikesesüsteemi tekke ja arengu algstaadiumi kohta ning võimaluse leida orgaanilisi aineid, mis viisid elu tekkimiseni Maal.

To Bennu and Back - OSIRIS-REx asteroidi missiooni animatsioon

  Miks valiti asteroid Bennu missiooni sihtmärgiks? Bennu on B-tüüpi asteroid, läbimõõduga ~ 500 meetrit. Ühe tiiru ümber Päikese teeb Bennu 436 päevaga (1,2 aastaga) ja iga 6 aasta järel möödub Maast väga lähedalt, ~ 0,002 aü kauguselt. Bennu suurus ja potentsiaalselt ohtlik orbiit olidki OSIRIS-RExi sihtmärgi valiku peapõhjusteks.
  Iga korraga Maast järjest lähemalt möödumised viivad suure tõenäosusega Bennu otsese kohtumiseni Maaga 22. sajandil.

 

*       *       *

 

NASA Lucy Troojalaste asteroidide missioon

Lucy Trojans mission - Troojalaste asteroidipilvede uurimisprogrammi Lucy missioon

   

Kahelpool Jupiteri asetsevad Troojalaste asteroidide pilved Jupiteri Lagrange'i punktides L4 ja L5.

   Jupiteriga samal orbiidil tiirlevad Troojalaste asteroidid on kogunenud kahte suurde pilvesse, üks Jupiteri ees, teine taga. Nende asukohad on stabiliseerunud Päikese ja Jupiteri gravitatsioone tasakaalustavatesse Lagrange'i punktidesse L4 ja L5.

   Lucy on esimene kosmosemissioon Troojalaste asteroidipilvede uurimiseks. Missiooni nimetus pärineb fossiilse inimese esivanemast (tema avastajate pandud nimest „Lucy”), kelle skelett andis ainulaadse ülevaate inimkonna arengust. Samamoodi annab Lucy missioon ainulaadseid teadmisi Päikesesüsteemi planeetide päritolu ja asteroidide tekkimise kohta.

 

Kosmosesond Lucy teel Troojalaste asteroidipilvede juurde.

  Kosmosemissioon Lucy start on planeeritud 2021. aasta oktoobrisse. Maa gravitatsiooni kasutades viib Lucy keeruline tee 12. aastase reisi kestel uurima asteroidide vööd ja sealt edasi mõlemasse Troojalaste pilve kuue Troojalase asteroidi juurde, saates Maale esimesed lähivõtted kõigist uuritud objektidest.




Kaugkosmose uurimise missioonid

 

Aknad universumi



Universumi uurija, NASA kosmoseteleskoop Hubble

Stardi aeg 24. aprill 1990

Space telescope Hubble - Kosmoseteleskoobi Hubble missioon

Seni parim universumi fotograaf, astronoomide "Püha Graal", kosmoseteleskoop Hubble Maa orbiidil.

Space telescope Hubble images - Kosmoseteleskoobi Hubble kaamerate kaunimad fotod universumist


*       *       *


Mustade aukude otsija, NASA kosmoseobservatoorium Chandra

Stardi aeg 23. juuli 1999

X-ray Observatory Chandra - Kosmoseobservatooriumi Chandra missioon

Röntgenkiirguse abil musti auke otsiv kosmoseobservatoorium Chandra Maa orbiidil.


*       *       *


Eksoplaneetide uurija, NASA kosmoseteleskoop Spitzer

Stardi aeg 25. august 2003

Space telescope Spitzer - Kosmoseteleskoobi Spitzer missioon

Eluks sobilike eksoplaneete otsiv kosmoseteleskoop Spitzer oma orbiidil Maa taga, ümber Päikese.

   Kosmoseteleskoobi Spitzer seni suurim avastus eksoplaneetide otsingul on Veevalaja tähtkujus, 39 valgusaasta kaugusel asuva päikesesüsteemi Trappist-1 päikese ümber tiirlevad seitse planeeti, millest kolm asuvad elamiskõlblikus tsoonis.

*

  Elamiskõlblikuks tsooniks kutsutakse tähtede ümber olevat tsooni, milles tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid jäävad vahemiku, kus nende pinnal olev vesi on vedelas olekus. Ainult see võimaldab seal kõrgemate eluvormide tekkimist.
   Sellest tsoonist seespool tiirlevate planeetide pinnatemperatuurid on liiga kõrged, seepärast vett nende pinnal ei leidu.
  Tsoonist väljapoole jäävate planeetide pinnatemperatuurid on liiga madalad ja vett nende pinnal on ainult jäätunud olekus, mis samuti ei võimalda planeedi pinnal kõrgemate eluvormide tekkimist.


Meie päikesesüsteemi planeetidest asuvad elamiskõlblikus tsoonis ainult Maa ja Marss.
Veenus jääb tsooni servast juba veidi sissepoole.


*       *       *


Kaugete planeetide avastaja, NASA kosmoseteleskoop Kepler

Stardi aeg 6. märts 2009

Space telescope Kepler - Kosmoseteleskoobi Kepler missioon

Eluvõimalustega planeete otsiv kosmoseteleskoop Kepler Maa orbiidil.


*       *       *


Tähtede kaardistaja, ESA kosmoseteleskoop Gaia

Stardi aeg 19. detsember 2013

Space telescope Gaia - Kosmoseteleskoobi Gaia missioon

Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele kaugorbiidile,
Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2 saadetud kosmoseteleskoop Gaia.

*

    Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad kosmoses, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioon ja orbitaalne liikumine teineteist.
    Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleks L-punkt selline, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga (1 aasta) ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrange'i punkte on kokku viis, L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed, nende asukohad muutuvad väikese raadiuse piires (vt fotol paremal all) ning kaks viimast stabiilsed punktid.


Maa-Päikese Lagrange'i punktid L1, L2, L3, L4 ja L5.


*       *       *


X-kiirguste uurija, JAXA kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H)

Stardi aeg 17. veebruar 2016

X-ray Observatory Hitomi - Kosmoseobservatooriumi Hitomi missioon

X-kiirguste uurija, kosmoseobservatoorium Hitomi (Astro-H) Maa orbiidil.


*       *       *


NASA järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS (Transiting Exoplanet Survey Satellite)

Stardi aeg 18. aprill 2018

Space telescope TESS - Kosmoseteleskoobi TESS missioon

Eksoplaneetide avastaja-uurija, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop TESS Maa orbiidil.


*       *       *


RFSA / ESA kosmoseteleskoop Spektr-RG

Stardi aeg 15. september 2018

Space telescope Spektr-RG - Kosmoseteleskoobi Spektr-RG missioon

Vene-Saksa ühisprojekt, kosmoseteleskoop Spektr-RG
saadeti kaugorbiidile, Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2.


*       *       *


NASA kosmoseteleskoop JWST (James Webb Space Telescope)

Space telescope JWST - Kosmoseteleskoobi JWST missioon

Kosmoseteleskoobi Hubble järglane, tunduvalt suurema peegliga, ø 6,5 m/25 m² (Hubble ø 2,4 m/4,5 m²)
ja suurema tundlikusega JWST, saadetakse kaugorbiidile, Maa-Päikese Lagrange'i punkti L2, 2020. aastal.



 

Nii kutsuvalt säravad kauged tähed!


Tagasi algusesse