Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB 27 MHz

CLUB 3Ø4

QSL kaardid

PMR 446 MHz

H A M

Skeemid

Kodukootud

Ringhääling

Saatejaamad

Galeriid

Varia

Universum

Missioonid

Areaal

Deorum

Mina ise

Minu Eesti

Amburi koduleht         Säravalt kutsuv ääretus ja selle uurijad          Amburi koduleht

Meie Päikesesüsteem Tähtedevaheline ruum Aeg tõusta hällist!
Kosmoseagentuurid EU - ES - LA - LT - SF - SE UA RU IN CN JP AU NZ IL IR UAE CA US
Kosmose eraagentuurid SpaceX Boeing ULA Blue Origin Virgin Galactic


Juba iidsetest aegadest on inimest huvitanud, mis on tema elukohast kaugemal, seal nähtava silmapiiri taga.
See uudishimu on ajanud inimese rändama, avastama enese jaoks uusi kaugeid maa- ja meretaguseid maid.
Oma avastusretkedel on inimene alati saatnud unistava pilgu ka öötaevas säravate kaugete tähtede poole.




Meie Päikesesüsteem

Meie Päikesesüsteemi planeedid ja asteroidide kogumid.

   Meie Päikesesüsteem koosneb selle keskel asuvast tähest Päikesest, kaheksast põhiplaneedist ja viiest kääbusplaneedist.

   Kuigi kõigi kaheksa planeedi tiirlemisperioodid on väga erinevad, kohtuvad nad aeg ajalt ka sirgjoonel ühelpool Päikesest.
Päikesele lähimad viis planeeti, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn satuvad Maaga samale joonele paar korda sajandi jooksul, eelmisel korral oli see 2000. aasta 5. mail, järgmisel korral 2040. aasta 8. septembril.
    Kaks välimist planeeti, Uraan ja Neptuun, satuvad omavahel lähiseisu umbes iga 172 aasta tagant ja kõik kaheksa planeeti
on samaaegselt enam-vähem sirges reas ühelpool Päikest alles 2854. aastal.

The planets today - Päikesesüsteemi planeetide hetke asukohad ümber Päikese

Astronoomia.ee - Päikese, Kuu ja planeetide efemeriidid Eesti taevas

 

*

 

Päikesesüsteemi põhiplaneetide omavahelised suurused

Päikesesüsteemi põhiplaneetide omavahelised suurused piltlikult.

 

*

 

Päikesesüsteemi põhiplaneetide kaugused Päikesest

Päikesesüsteemi põhiplaneetide kaugused Päikesest astronoomilistes ühikutes* (aü).

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik. 1 aü = 149,5 miljonit kilomeetrit (Maa keskmine kaugus Päikesest).

 

*

 

Maa aastane ringkäik ümber Päikese

Maa suurim kaugus ja väikseim kaugus Päikesest ning pööripäevad.

   Vastavalt planeetide liikumise seadustele Päikesele lähemale liikudes Maa kiirus suureneb ja eemale liikudes väheneb.
Maa liigub jaanuari alguses oma orbiidil kiirusega 30,3 kilomeetrit sekundis, mis on ligi 1 kilomeeter sekundis kiiremini kui juulis. See aga tähendab, et põhjapoolkera talv on keskmiselt viis päeva lühem kui suvi. Lõunapoolkeral on asi vastupidine.

 

*

 

Kas Päikesesüsteemi müütiline üheksas planeet
või punasest kääbusest Päikese kaksiktäht ?

 Planeet X - Nibiru / Nemesis 

Kas Päikesesüsteemi müütiline planeet Nibiru, mille kohta leidub andmeid juba iidsete Sumerite ürikutest?
Ligikaudu 6 korda suurem Maast, tiirlemisperiood elliptilisel orbiidil ümmarguselt 3 600 aastat?
Või hoopis Päikese kaksiktäht Nemesis, tiirlemisperiood elliptilisel orbiidil ümmarguselt 26 milionit aastat?

   Tänapäeval pole selle müütilise planeedi (või Päikese kaksiktähe) asukohta suudetud leida, aga Kuiperi vöö välisservast kaugemale jäävate, kuue kõige kaugema asteroidi ja osade Oorti pilvesse jäävate komeetide ebatavalised orbiidid viitavad
siiski mingi suure taevakeha olemasolule, mille gravitatsioon on mõjutanud nende liikumisi.

 

*

 

Päikesesüsteemi kääbusplaneedid ja nende suurused, võrreldes Kuuga

(kauguse järjekorras Päikesest)

Kääbusplaneetidest Päikesele lähima planeedi Ceres'i orbiit asub Marsi ja Jupiteri vahel, sisemises asteroidide vöös.
Ülejäänud kääbusplaneetide orbiidid asuvad kõik välimises, Kuiperi vöös.

 

*

 

   14. novembril 2003. aastal avastati Päikesesüsteemi kuues kääbusplaneet. See asub Päikesest umbes kolm korda kaugemal kui Neptuun. Kuna avastatud planeet on Päikesesüsteemi kõige külmem teadaolev taevakeha, anti talle inuiti merejumalanna Sedna nimi, kes legendi järgi elab Põhja-Jäämere põhjas. Värvuselt punaka tooniga nagu planeet Marss.
   Kuigi Sednat peetakse kääbusplaneediks, pole Rahvusvaheline Astronoomiaühing teda veel sellisena tunnustanud.

Sedna - Päikesesüsteemi kuues kääbusplaneet

  

Sedna taevalaotuses ja kunstniku kujutluses.

   Sedna läbimõõt moodustab umbes kaks kolmandikku Pluuto läbimõõdust ja tal on erakordselt pikk ning väljavenitatud orbiit, mille läbimiseks kulub ligi 11 400 aastat. Päikesele lähim orbiidi punkt (periheel) asub 76 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel. Orbiidi kaugeim punkt (afeel) asub hinnanguliselt 960 aü kaugusel, millega ta on Päikesesüsteemi kõige kaugeim teadaolev taevakeha (välja arvatud pikaperioodilised komeedid).

 

*

 

Päikesesüsteemi planeetide looduslikud kaaslased (Kuud)

 Moons in our Solar System 

 

Maa Kuu erinevad faasid

   Noorkuu,     kasvav poolkuu,     kasvav kuu,     täiskuu,     kahanev kuu,     kahanev poolkuu,     vanakuu.

 

*

 

Asteroidide vööd ja pilved

  Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber kaks asteroidide vööd ja Jupiteriga samal orbiidil tiirlevad asteroidide pilved.
   Sisemine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel ning koosneb enamjaolt kunagi seal asunud ja purunenud planeedi tükkidest. Osad tükkidest tiirlevad Jupiteriga samal orbiidil, moodustades kaks Troojalasteks nimetatud asteroidide pilve,
mis on kogunenud Päikese ja Jupiteri gravitatsioone tasakaalustavatesse Lagrange'i punktidesse L4 ja L5.
    Välimine, Kuiperi vöö asub planeet Neptuunist kaugemal laial alal ja koosneb Päikesesüsteemi moodustumise ajal sinna jäänud ja ka hiljem Päikese gravitatsioonivälja sattunud erineva suurusega asteroididest ning jääkamakatest koosnevatest komeedisarnastest taevakehadest.
   Kuiperi vööd ümbritseb kaugemal veel tohutu komeetide pilv, nn Öpiku-Oorti pilv, mis hõivab ruumi umbes 2000 - 5000 astronoomilise ühiku (aü) kauguselt kuni 50 000 aü kauguseni Päikesest. Mõnede hinnangute kohaselt ulatub välispiir isegi 100 000 - 200 000 aü kauguseni.

 

Kuiperi vöö ja Öpiku-Oorti* pilv.

 

   *  Ernst Julius Öpik (1893 - 1985), väljapaistev Eesti astrofüüsik, sai doktorikraadi Tartu ülikkoolis, töötas 1921. aastast Tartu observatooriumis ja mõned aastad ka Harvardis. 1944. aastal lahkus Eestist. 1948. aastal asus tööle Põhja-Iirimaale Armagh observatooriumi, kus töötas aastani 1981.
   1932. aastal ennustas Öpik, et Päikesesüsteemi ümbritseb Kuiperi asteroidide vööst veel kaugemal asuv tohutu komeetide pilv. Seda väheuuritud ala, mida võib lugeda Päikesesüsteemi viimaseks ääreks, nimetatakse nüüd Öpik-Oorti pilveks. Öpiku nime kannavad samuti asteroid ja kraater Marsi kaaslasel Phobosel.




Tähtedevaheline ruum

 

Väljapool Öpiku-Oorti pilve algab mõõtmatu tähtedevahelne ruum. See sisaldab lugematul arvul tähti ja kosmilise tolmu (peamiselt süsiniku ja räni) ning gaasi (peamiselt vesiniku ja heeliumi) segust koosnevat tähtedevahelist ainet, mis täidab kogu tähtedevahelise ruumi. Keskmine tähtedevahelise aine aatomite kontsentratsioon on äärmiselt väike, ligikaudu üks aatom cm³ kohta. Tihedama kontsentratsiooniga paikkades moodustuvaid gaasi ja tolmupilvi nimetatakse udukogudeks.

 

    Tähtedevahelise ruumi keskkond on see, kus tähti tehakse. Ilma selleta poleks olemas ka meid. Kui nn Suure Paugu järel laialipaiskunud kosmilisest tolmust poleks tekkinud erineva suurusega gaasi ja tolmu pilvi, mis vastastikuse gravitatsiooni mõjul tihenesid lõpuks tähtedeks, oleks kogu universum lihtsalt igav, külm ja elutu, laialivalgunud kosmilise tolmu pilv.
   Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida kutsutakse täheparvedeks. Täheparved ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Meie täht Päike asub nn Linnutee galaktikas.
   Maalt vaadatuna üksteise lähedal asuvaid tähegruppe kutsutakse tähtkujudeks, millest suurem osa omavad ka nime.


Eestis nähtavad tuntumad tähtkujud


 Eestipärane nimetus    Rahvusvaheline nimetus    Tähis   Heledaim täht
Andromeeda Andromeda And
Alpheratz
Herkules Hercules Her  
Kaksikud Gemini Gem Castor, Pollux
Karjane Boötes Boo
Arctuurus
Kassiopeia Cassiopeia Cas
Caph
Kotkas Aquila Aql Altair
Luik Cygnus Cyg Deeneb
Lõvi Leo Leo Reegulus
Lüüra Lyra Lyr Veega
Neitsi Virgo Vir Spiika
Orion Orion Orion  Betelgeuse, Riigel  
Perseus Perseus Per Algol, Mirfak
Suur vanker Ursa Major UMa Miitsar
Veomees Auriga Aur Kapella
Väike vanker Ursa Minor UMi Põhjanael


15 Päikesesüsteemile lähimat tähesüsteemi


Nr Tähesüsteemi
nimi
Kaugus
(valgusaastat)
Nr Tähesüsteemi
nimi
Kaugus
(valgusaastat)
Nr Tähesüsteemi
nimi
Kaugus
(valgusaastat)
1 Proxima Centauri 4.37 6 Sirius A 8.66 11 Ross 248 10.29
2 Centauri A 4.37 7 Sirius B 8.66 12 Epsilon Eridani 10.45
3 Centauri B 4.37 8 Luyten 726-8 A 8.79 13 Lacaille 9352 10.72
4 Barnardi täht 5.96 9 Luyten 726-8 B 8.79 14 Ross 128 11.01
5 Hunt 359 7.86 10 Ross 154 9.70 15 EZ Aquarii A 11.11


Kui levinud on universumis elu tekkeks hädavajalik element vesi?

  Kaks astronoomide meeskonda avastasid suurima kauge veehoidla, mis universumis kunagi on avastatud. Vesi, mille kogus
on 140 triljonit korda suurem kogu maakera ookeanides olevast veest, ümbritseb enam kui 12 miljardi valgusaasta kaugusel tohutut, tähtede tolmust toituvat musta auku, mida nimetatakse kvasariks.

  Kvasarit toitev tohutu must auk tarbib pidevalt ümbritsevat gaasi ja tolmuketast. Süües paiskab kvasar välja tohutul hulgal energiat. Mõlemad astronoomide rühmad uurisid kvasarit nimega APM 08279+5255, milles on Päikesest 20 miljardit korda massiivsem must auk ja mis toodab sama palju energiat kui tuhat triljonit päikest. Astronoomid eeldasid veeauru esinemist isegi varases, kauges universumis, kuid polnud seda varem nii kaugelt tuvastanud. Linnutees on samuti palju veeauru, kuigi koguhulk on 4000 korda väiksem kui kvasaris, kuna suurem osa Linnutee veest on külmunud jää.

 

12 miljardi valgusaasta kaugusel asuv kvasar APM 08279+5255.

  "Selle kvasari ümbritsev keskkond on väga ainulaadne selle poolest, et see toodab seda tohutut veemassi," ütles Californias asuva NASA Jet Propulsion Laboratory teadlane Matt Bradford, kes juhib ühte kahest avastuse teinud meeskonnast. "See on veel üks tõestus sellest, et vesi on levinud kogu universumis, isegi kõige varasematel aegadel."




Aeg tõusta hällist!

Universum on täis väga erinevatel arengu tasanditel eluvorme, mis ootavad avastamist ka inimese poolt.
Nüüd on tehniline progress andmas inimesele võimaluse rännata nende säravalt kutsuvate tähtede juurde.

 
Per aspera ad astra!
 

Kosmoseajastu alguse legendid

 

       

    Sergei Koroljov                            Konstantin Tsiolkovski                        Verner von Braun.


 

Esimesed pioneerid pika tee alguses

16. märts 1926: Robert H. Goddard laseb Auburnis (Massachusetts) üles esimese vedelkütusel edukalt töötava raketi.
Vedela hapniku ja bensiiniga töötav minirakett tõusis 2,5 sekundiga 41 jala kõrgusele ja maandus 184 jala kaugusel.

 

Robert H. Goddard oma järgmise, tunduvalt suurema raketi kõrval.


   

Esimene kaasaegne, vedelküttusel töötav, kosmoseni küündiv kanderakett V2,
mille eeskujul on konstrueeritud kõik tänapäevased kanderaketid.
Kahjuks algupäraselt 1940-tel ehitatud taparelvaks.

 

*       *       *

 

4. oktoober 1957
Esimene Maa tehiskaaslane, Sputnik 1, kosmoseajastu väljakuulutaja Maal.


   

12. aprill 1961                                                             20. juuli 1969        
Esimene inimene kosmoses, Juri Gagarin.         Esimesed inimesed teisel taevakehal, Kuul,   
                                                                                        Neil Armstrong ja Buzz Aldrin.
                                                                                        Keskel orbitaalmooduli piloot Michael Collins.


Esimene sõnum Maalt teistele tsivilisatsioonidele, graveerituna kuldsele metallplaadile,
3. märtsil 1972 Maalt startinud ja esimese kosmosesondina Päikesesüsteemist lahkunud Pioneer 10 korpusel.


Nelja Päikesesüsteemist seni lahkunud kosmosesondi omavahelised kaugused Päikesest. Vasakul sondide stardiajad.
Kuigi Pioneer 10 startis kõige varem, on viimasena startinud Voyager 1, tänu Jupiterist ja Saturnist lähedalt möödumisel saadud gravitatsioonikiirendusele, jõudnud Päikesest kõige kaugemale.

Voyager 1 and Voyager 2 - Kosmosesondide kaugused Maast ja Päikesest käesoleval hetkel

      * (ingl AU) - astronoomiline ühik. 1 aü = 149,5 miljonit kilomeetrit (Maa keskmine kaugus Päikesest).




Kosmoseuurimise agentuurid ja bürood

 

Maailmas tekib järjest rohkem riike, kes on võimelised saatma Maa orbiidile või ka kaugemale
oma kosmosesonde, kas enda toodetud või üüritud kanderakettidega, et osa võtta kosmose uurimisest.
Selleks on erinevates riikides ellu kutsutud kosmose uurimise agentuurid ja bürood.

*       *       *

 

Euroopa kosmoseagentuur

       

European Space Agency - ESA

ESA TV - Euroopa kosmoseagentuuri  ESA TV

 

ESA kosmodroom Prantsuse Guajaanas.

 

Euroopa kosmoseagentuuri  ESA satelliit-navigatsioonisüsteem

Galileo - Global Navigation Satellite System (GNSS)

 

Uus, ESA satelliit-navigatsioonisüsteem Galileo
hakkab selle valmimisel koosnema 30-st kõrgorbiidil ringlevast satelliidist.

 

   Navigatsioonisüsteem Galileo alustas varajase operatiivvõime pakkumist 15. detsembril 2016, pakkudes nõrga signaaliga esmaseid teenuseid ja saavutas täieliku operatiivvõimsuse 2019. aastal.
  Kogu 30. satelliidist koosnev Galileo navigatsioonisüsteem (24 töösolevat ja 6 aktiivset varusatelliiti) peaks hakkama tööle 2020. aasta lõpuks. Eeldatakse, et uuema põlvkonna satelliidid hakkavad tööle 2025. aastal, et asendada vanemat varustust, mida saab seejärel kasutada varuvõimaluste jaoks.


Järjekordsed neli Galileo navigatsioonisatelliiti enne kanderaketile Ariane 5 paigutamist.


Sellised näevad välja Galileo navigatsioonisatelliidid Maa orbiidil.


*       *       *


Eesti kosmosebüroo

 

           

 

Estonian Space Office - ESO

Eesti Kosmosebüroo - Estonian Space Office (ESO) asutati 2010. aastal.

1. septembril 2015 sai Eestist ametlikult Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) 21. liikmesriik.

 

4. veebruaril 2015 allkirjastasid Eesti Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling
ja Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain Pariisis
Eesti liitumislepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA).


Rahvusvahelises kosmose orbitaaljaamas ISS töötav ESA astronaut Samantha Cristoforetti
õnnitles Eestit Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks vastuvõtmise puhul.

 

ESTCube - Eesti tudengisatelliidi programm

7. mail 2013 saadeti ESA kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega
Maa orbiidile Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit ESTCube-1.

Eesti esimene kosmose pääsuke ESTCube-1.


Satelliidi ESTCube-1 Tartu Ülikoolis konstrueeritud ja valmistatud fotokaamera.


Satelliidi ESTCube-1 tehtud foto Eestist.

 

3. detsembril 2018 kosmosetehnoloogia ettevõtte SpaceX kanderaketi Falcon 9 pardal Maa orbiidile saadetud
Euroopa tudengisatelliidi ESEO (European Student Earth Orbiter) kaamerasüsteem on samuti valmistatud Tartu Ülikoolis.

Kaamerasüsteem koosneb kahest, lainurk- ja teleobjektiiviga varustatud kaamerast
ning põhineb satelliidi ESTCube-1 missiooni käigus omandatud kogemustel.

 

  Satelliit ESTCube-2 startis kosmosesse 9. oktoobril 2023. Satelliidi viis orbiidile Arianespace kanderakett Vega-C Kourou Kosmosekeskusest, Prantsuse Guajaanas, Lõuna-Ameerikas. Kanderaketilt lennutati ESTCube-2 satelliit 600 km kõrgusele päikesesünkroonsele polaarorbiidile. Läbides 7,6 kilomeetrit ühe sekundiga, teeb ESTCube-2 ööpäeva jooksul Maale peale
ligi 15 tiiru - ühe tiiru tegemiseks kulub ligikaudu 97 minutit.

Selline näeb välja kolmeühikuline Eesti tudengisatelliit ESTCube-2.

   EstCube-2 missiooni peamine eesmärk on katsetada plasmapidurit ehk kütusevaba tõukejõusüsteemi. Selle tehnoloogia
võib tulevikus aidata missiooni lõpetanud satelliite Maa orbiidilt eemaldada. Praegu jäävad kõik tehiskaaslased pärast töö lõppu kosmosesse edasi hõljuma ja neist saab prügi, mis ohustab teisi, töötavaid satelliite.

 

  Tartu Ülikooli observatooriumis avati osaliselt maa all asuv kosmosemissioonide simuleerimise keskus. Suurde keldrisaali lõid kosmoseteadlased graniitliivast Kuu pinna analoogi, kus asutakse katsetama kuukulgureid ja teisi kosmoseinstrumente.

Kuukulguri katsemudel observatooriumi "Kuu" pinnal.


Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) satelliidiprogramm, mis hõlmab kogu Tehnikaülikooli, sai alguse 2014. aastal.

TTÜ100 - TalTech tudengisatelliidid "Koit" ja "Hämarik"

Selline näeb välja 5. juulil 2019 Maa orbiidile startinud Eesti tudengisatelliit Koit.
Välimuselt identne satelliit Hämarik saadeti orbiidile 2. septembril 2020.


*       *       *


Läti kosmosebüroo

 

           

Ventspils High Technology Park - VHTP

Läti sõlmis Euroopa Kosmoseagentuuriga ESA assotsieerimislepingu 30. juunil 2020.

Läti esimene tudengisatelliit Venta-1.

   Venta-1 on Lätis Ventspilsi ülikoolis välja töötatud Läti esimene nanosatelliidiprojekt, mille ehitas Ventspilsi LatSpace SIA koostöös Läti VHTP (Ventspilsi kõrgtehnoloogia park) ja Rootsis Uppsalas asuva ÅAC Microteciga. Nanosatelliit on osa Läti kosmosetehnoloogia arendusprogrammist, mida toetavad Läti teadus- ja haridusministeerium ning Ventspilsi omavalitsus.
   Venta-1 saadeti orbiidile 26. juunil 2017, India kosmoseuuringute organisatsiooni (ISRO) Satish Dhawani kosmodroomilt Indias Sriharikotas, kanderaketiga PSLV C34 koos 30 satelliidiga teistest riikidest.

Venta-1 - Läti esimene tudengisatelliit


*       *       *


Leedu kosmosebüroo

 

           

Lithuanian Space Office - LSO

Leedu on valmis sõlmima Euroopa Kosmoseagentuuriga ESA assotsieerimislepingu.

   

Leedu esimesed tudengisatelliidid LitSat-1 ja Lituanica Sat-1.

   Nanosatelliit LitSat-1 on 1U-CubeSati projekt, mille töötasid välja Kaunase tehnikaülikooli meeskond koostöös Leedu kosmoseassotsiatsiooniga.
   Satelliidi eesmärk on kasutada odavat avatud lähtekoodiga tarkvara ja riistvara, mis kontrollivad pardal olevast VGA-kaamerast ja GPS-vastuvõtjast koosnevat kasulikku koormat. Sellel on ka lineaarne transponder ja AX.25 pakettraadiosaatja.

LitSat-1 - LitSat-1 tutvustus

   Nanosatelliidi Lituanica Sat-1 töötas välja Vilniuse ülikooli meeskond koostöös mittetulundusühinguga IEP (Innovative Engineering Projects).
   Mõlemad Leedu esimesed satelliidid, LitSat-1 ja Lituanica Sat-1 viidi Antares 120 kanderaketiga transpordi kapsli Cygnus CRS-1 pardal koos veel 28. eri riikide nanosatelliitidega rahvusvahelisse kosmosejaama ISS, kust need 28. veebruaril 2014 saadeti Kibo õhulukust oma orbiitidele.

Lituanica Sat-1 - Lituanica Sat-1 tutvustus


*       *       *


Soome kosmosebüroo

 

           

 

Space Finland - SF

Soome esimene kosmose pääsuke Aalto-2 startis 18. aprillil 2017 kanderaketiga "Atlas-V"
rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS varustuskonteineris Cygnus,
Orbitaaljaamast saadeti Aalto-2 mikrosatelliitide orbiidile lennutamise seadme kaudu ettenähtud orbiidile ümber Maa.


Mikrosatelliitide väljalennutamise seade rahvusvahelises orbitaaljaamas ISS.


Aalto-1 - Soome tudengisatelliidi programm

Soome tudengisatelliit Aalto-1 saadeti orbiidile teisena.

Esialgne stardiaeg 400 -750 km kõrgusele elliptilisele polaarorbiidile "SPACEX" kanderaketiga Falcon-9
oli planeeritud 2016. aasta kevadele, aga tõrgete tõttu kanderaketiga venis ooteaeg pikaks
ja lõpuks vahetati see India kanderaketi "PLSV" vastu, mis viis satelliidi orbiidile 23. juunil 2017.

Satelliidi Aalto-1 UHF saatjad töötavad sagedustel 437,22 MHz ja 2,402 GHz.


*       *       *


Rootsi rahvuslik kosmoseagentuur

 

           

Swedish Space Agency - SSA

 

Esrange Space Center - Suurim Euroopas asuv tsiviilotstarbeline kosmosekeskus

   

Rootsi kosmoseagentuuri kosmodroom Põhja-Rootsis Esranges.

 

MATS satellite mission - Helkivate ööpilvede uurija

   

Satelliit MATS (Mesospheric Airglow / Aerosol Tomography and Spectroscopy)
on Rootsi satelliidimissioon nn helkivate ööpilvede uurimiseks.

 

   

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) Rootsi astronaut Marcus Wandt,
NASA orbitaaljaama ISS missiooni AX-3 neljaliikmelise meeskonna liige.




Ukraina kosmoseagentuur

 

           

State Space Agency of Ukraine - SSAU

 

Ukraina rakett Zenit veereb stardiplatvormile 2011. aasta Venemaa missiooni Phobos Grunt stardiks.

 

Ukraina Riikliku Kosmoseagentuuri kaugseiresatelliit Sich-2-30
viidi orbiidile 13 jaanuaril 2022 kanderaketiga Falcon 9 stardikompleksist Cape Canaveral (USA).

 

Ukraina kanderaketi "Cyclone-4M" stardiastmed 1 ja 2.
Kanderakett on mõeldud eri maade kommertssatelliitide orbiidile toimetamiseks.




Venemaa kosmoseagentuur

 

           

Russian Federal Space Agency - RFSA

Roscosmos TV - Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos  TV

 

Kosmoseveteran tööhobune, kanderakett R-7 järjekordse kosmoselaevaga Sojuz teel stardiplatsile.


Lunohod 1 - Esimene kaugjuhitav liikursond Kuul

   

Sellised nägid välja 17. novembril 1970 Kuule laskunud Lunohod 1 maandumismoodul ja Kuukulgur.


MIR - Kosmose orbitaaljaam MIR

Mitmest moodulist koosnev rahvuslik kosmose orbitaaljaam MIR
(Orbiidil 20 veebruar 1986 - 2 märts 2001).




India kosmoseagentuur

 

           

Indian Space Research Organisation - ISRO

 

   

India esimene Kuu satelliit Chandrayaan 1 montaažialusel ja kanderakett GSLV-F01 stardiplatvormil.


India teine Kuu missioon Chandrayaan 2

   

India teise Kuu missiooni Chandrayaan 2 eesmärk on laskumine Kuule ja selle uurimine kulgurrobotiga.
Chandrayaan 2 startis Kuule 22. juulil 2019. Laskumine Kuu lõunapooluse lähedale oli planeeritud 7. septembrile 2019.

Tundub, et Kuu lõunapoolus ei soovi eriti omale võõraid uurima. Nagu sama aasta aprillis juhtus Iisraeli Kuu missiooni maanduriga "Beresheet", katkes ka India Kuu missiooni maanduriga "Vikram" side mõned hetked enne Kuule laskumist.


India kolmanda Kuu missiooni Chandrayaan 3 eesmärk on sarnaselt missiooniga Chandrayaan 2
Kuu lõunapooluse ala uurimine kulgurrobotiga.

Missiooni start toimus 14. juulil 2023 ja selle maandur laskus edukalt Kuule 23. augustil 2023, kell 15:30 (Eesti aeg).


Nii näeb välja Chandrayaan 3 maandur Vikram koos reisijaga, kulgurrobotiga Pragyan.

   Indiast sai neljas riik maailmas, kelle kosmoseaparaat on sooritanud õnnestunult pehme maandumise Kuul ja esimene riik, kelle kosmoseaparaat maandus Kuu lõunapooluse lähedale.

   Kuu aega pärast ohutut laskumist Kuu pinnale tegi India maandur Vikram järgmise julge triki. Maandur käivitas taas oma mootorid, tõusis ~ 38 cm kõrgusele Kuu pinnast ja alustas liikumist külgsuunas. Mõne hetke pärast laskus maandur uuesti pinnale ~ 30 - 40 cm kaugusel kohast, kus ta varem seisis. See test oli muljetavaldav saavutus, mida teised maandurid enne pole teinud ja näitab India kasvavat kosmosetehnika võimekust. "Kõik süsteemid toimivad edasi normaalselt," teatas ISRO.


Projekteerimisel olev, India enda tulevaste mehitatud missioonide kosmoselaev.

Projekteerimisel olev, kolmekohalise meeskonna- ja maandumismooduliga kosmoselaev.




Hiina kosmoseagentuur

 

           

China National Space Administration - CNSA

Space TV CNSA - Hiina Kosmoseagentuuri tutvustav TV

 

6. detsembril 2013 Kuule laskunud Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 maandumismoodul,
pildistatuna Kuukulgurilt.


Hiina esimese Kuu missiooni Chang'e-3 Kuukulgur Yutu (Nefriitjänes), pildistatuna maandurilt
(kahjuks lakkas varsti peale maandurilt mahasõitmist toimimast).


3. jaanuaril 2019 Kuule laskunud Hiina teise Kuu missiooni Chang'e-4 maandur koos Kuukulguriga
maandus esmakordselt Kuu varjatud küljele, Lõunapooluse-Aitkeni basseinis (kraatris).

Hiina teise Kuu missiooni Chang'e-4 Kuukulgur Yutu-2 pildistatuna maandurilt.


1. detsembril 2020 Kuule, selle nähtavale küljele, Tormide mere piirkonnas maandunud
Kuu missiooni Chang'e-5 eesmärk on võtta ~ 2 kg Kuu pinnaseproove ja tuua need Maale.

   

Hiina Kuu maandur Chang'e-5 Kuul ja pinnaseproovidega tõusumooduli start sellelt tagasi Maale.

   16. detsembril 2020 sooritas Chang'e-5 Maale tagasi pöördunud Kuumoodul maandumise Sise-Mongoolia lõunaosas. Selle kapsel sisaldas umbes 2 kilogrammi puuritud ja kühveldatud Kuu materjali.
   Hiinast sai selle missiooniga kolmas riik, mis on Kuu pinnalt proove Maale toonud. Varem on sellega 1960. - 70. aastatel hakkama saanud USA ja Nõukogude Liit.


China National Space Station - Hiina kavandatav rahvuslik kosmose orbitaaljaam Tiangong-3

Selline hakkab välja nägema hiinlaste kavandatav rahvuslik orbitaaljaam Tiangong-3.




Jaapani kosmoseagentuur

 

           

Japan Aerospace Exploration Agency - JAXA

 

   

Jaapani transpordilaev Kounotori-3 orbiidil, teel varustuslastiga orbitaaljaama ISS
ja selle kanderakett H-IIB stardiplatvormil enne väljasaatmist.


Rahvusvahelise orbitaaljaama ISS Jaapani moodul.


Jaapani Kuu kosmosesondi Hakuto-R saadetud foto Maast Kuu taustal.

 

   Jaapani ettevõte Ispace demonstreeris 2024. aastal Kuule saatmiseks oma valmivat Kuumaandurit Resilience. Kui kõik
läheb plaanipäraselt, saab Mission 2 maandur 2024. aasta neljandas kvartalis toimuvale stardile kaasa ka kulgurroboti.

Jaapani Kuu missiooni maandur Resilience koos kulgurrobotiga.




Austraalia kosmoseagentuur  

 

           

Australian Space Agency - ASA

 

Woomera katsepolügon, Lõuna-Austraalias.

 

   Austraalial on kosmoses üsna pikk ajalugu, kuna ta saatis oma esimese satelliidi WRESAT orbiidile 1967. aastal. WRESAT, mille arendasid välja toonane relvauuringute asutus Salisburys (Lõuna-Austraalias) ja Adelaide’i ülikooli füüsika osakond, muutis Austraalia seitsmendaks riigiks, kes on satelliidi orbiidile saatnud ja kolmandaks riigiks, kes saatis satelliidi orbiidile oma riigi territooriumilt, Woomera katsepolügonilt Adelaide'i lähedal.

 

Austraalia satelliit Synthetic Aperture Radar (SAR).

 

   Satelliit Synthetic Aperture Radar (SAR) suudab pildistada iga ilmaga, päeval ja öösel, läbida pilvi ja udu ning tuvastada inimese loodud objekte. SAR-satelliidile võib teha älesandeks pildistada mis tahes kohta otsingu- ja päästepiirkonnas kaks korda päevas. See võib skaneerimisrežiimides katta laia ala, pakkudes tõhusat vahendit laia ala luureks ja otsinguteks. Kui tuvastamine on tehtud, saab otsinguala koondada, mis võimaldab lennukeid, mehitamata õhusõidukeid ja laevu tõhusamalt kasutusele võtta, et pakkuda üksikasjalikke vaatlusi ja võimalikku tuvastamist.




Uus-Meremaa kosmoseagentuur  

 

           

New Zealand Space Agency - NZSA

 

Uus-Meremaa kanderakett Electron montaažihallis.

 

   Raketid Electron on spetsiaalselt välja töötatud kuni 500 naela (230 kg) kaaluvate kasulike koormuste orbiidile viimiseks. Eeldatakse, et tulevikus saavad Elektronid üsna populaarseks nende jaoks, kes soovivad Maa orbiidile saata väikesekaalulisi satelliite. Seni peavad väikesed satelliidid lendama kaasa suuri satelliite orbiidile viivate kanderakettidega, mis ei võimalda nende valmistajatel ise valida soovitud orbiite.

 

Kanderakett Electron Mahia poolsaare kosmodroomil, enne satelliidi väljasaatmist.

 

NASA Sends 13 CubeSats to Space

Esimese suurema tellimustööna saadeti kanderaketiga Electron 16. detsembril 2018
selle lõppastme kassettidest erinevatele orbiitidele ümber Maa 13 NASA minisatelliiti.




Iisraeli kosmoseagentuur

 

           

Israel Space Agency - ISA

 

Iisraeli firmas SpaceIL väljatöötatud Kuu-robot Beresheet (heebrea keeles algus)
on seni keerukaim Iisraelis valmistatud kosmoseaparaatidest.

 

   Kuu-robot Beresheet staris 22. veebruaril 2019 Maa orbiidile Cape Canaverali neemelt USAs SpaceX kanderaketi Falcon 9 pardal, mille põhiline missioon oli viia orbiidile Indoneesia ettevõtte Pasifik Satelit Nusantara telekomi satelliidid.
   Maa orbiidilt Kuule lendamiseks ja sinna maandumiseks kasutas 1,5 m kõrge ja 585 kg kaaluv robot juba oma mootoreid. Maast järjest kaugemale ulatuva trajektooriga teekond (kasutades iga ringiga kiiruse suurendamiseks Maa gravitatsiooni) kestis tervelt 48 päeva.

 

Iisraeli Kuu-roboti Beresheet teekond Kuule.

 

   Maandumiskoht on Kuu põhjapoolkeral asuv kunagine laavaväli nimega Mare Serenitatis, kus on täheldatud magnetilisi ebatavalisusi. Kuul puudub enda magnetväli, kuid mitmed sealsed kivimid on magnetilised. Teadlased ei tea, kuidas need kivimid on kunagi magnetiseerunud.
   Beresheet on mõeldud peale Kuule maandumist töötama vaid 2-3 päeva, liikudes ringi hüpetega. Selle aja jooksul peavad selle pardal olevad instrumendid pildistama maandumiskohta ja mõõtma Kuu magnetilisi anomaaliaid. Andmed saadetakse USA kosmoseagentuuri NASA Süvakosmose Võrgustiku kaudu SpaceIL-i Iisraelis Yehudis asuvasse jaama.

   11. aprilli õhtul alustas Beresheet edukalt laskumist Kuule. Kahjuks viimastel hetkedel tekkinud tõrke tõttu peamootoris, jäi laskumiskiirus liiga suureks ja sond lakkas peale Kuu pinnale jõudmist töötamast.

 

Kosmosesondi Beresheet foto endast ja Maast, teel Kuule

   Missiooni õnnestumisel oleks Iisraelist saanud neljas riik, kelle kosmoseaparaat on sooritanud pehme maandumise Kuul.




Iraani kosmoseagentuur

 

           

Iranian Space Agency - ISA Iran

 

  Iraani kosmoseagentuur on Iraani Islamivabariigi valitsuse organisatsioon ja esindatud kõigis rahvusvahelistes kosmosega seotud organisatsioonides ja foorumitel. Agentuuri peamisteks tööülesanneteks on teadusuuringute ja operatiivsatelliitide kavandamine ja tootmine ning kosmoserakenduste arendamine ja laiendamine kogu riigis.

   2. veebruaril 2009 orbiidile saadetud, ligikaudu 27 kG kaauv satelliit Omid oli Iraani esimene riigisiseselt loodud satelliit, mida kirjeldati kui andmetöötlussatelliiti teadusuuringute ja telekommunikatsiooni valdkonnas, mis Iraani riigitelevisiooni teatel saadeti orbiidile samuti esmakordselt Iraani oma kanderaketiga Safir-1.

 

Satelliit Omid Maa orbiidil.

Iranian Satellites, Gallery - Iraani satelliitide galerii

 

   Iraani kosmoseagentuur jõudis lõpule ka inimesega mehitatud kosmosekapsli ja kanderaketi kontseptuaalse kavandiga, selgub Iraani uudiste väljaande Tasnim uudisteagentuuri aruandest.
   Inimesega mehitatud kosmosekapsel kaalub ligikaudu üks tonn. See viiakse kanderaketi abil kosmosesse 175 kilomeetri kõrgusele ja sealt Maale tagasi, mis viitab sellele, et Iraani esimene katse inimese kosmosesse saatmiseks on suborbitaalne kosmoselend.

Ühe astronaudi jaoks kavandatud Iraani kosmosekapsel.




Araabia Ühendemiraatide kosmoseagentuur

 

           

United Arab Emirates Space Agency (UAESA)


   Araabia Ühendemiraatide kosmoseagentuur (UAESA) on Araabia Ühendemiraatide valitsuse kosmoseagentuur, mis loodi 2014. aastal ja vastutab AÜE jätkusuutliku, maailmatasemel kosmosesektori arendamise, edendamise ja reguleerimise eest.
  Agentuuri ülesandeks on kosmosesektori kasv partnerluste, akadeemiliste programmide ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute, äriliste algatuste ning kosmoseteaduse alaste uuringute ja uurimistööde edendamise kaudu.

 

Araabia Ühendemiraatide Marsi uurimise kosmosesond Al Amal (Lootus)

 

Araabia Ühendemiraatide Marsi sondi Al Amal foto Marsi läänepoolkeral asuvast kuulsast Olypus Monsi vulkaanist,
mille kõrgus on ~23 km üle Marsi "merepinna". Kaugemal paistavad reas kolm pisemat, kuid maises mõttes ikkagi
hiiglaslikku vulkaani, mis kannavad nimesid (vasakult paremale) Ascraeus Mons, Pavonis Mons ja Arsia mons.




Kanada kosmoseagentuur

 

           

Canadian Space Agency - CSA

 

Kanada robotkäsi Canadarm-2 orbitaalajaamas ISS,
transpordilaevade põkkamiseks ja astronautide abistamiseks välitöödel.


Kanada astronaudid David Saint-Jacques (vasakul) ja Jeremy Hansen.




Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur

         

National Aeronautics and Space Administration - NASA

NASA TV - USA kosmoseagentuuri  NASA TV

All Topics A-Z - Kõik NASA-ga seotud kosmoseuuringud ja missioonid (tähestiku järjekorras)

 

Skylab - Kosmose orbitaaljaam Skylab

USA esimene rahvuslik kosmose orbitaaljaam Skylab
(Orbiidil 14 mai 1973 - 11 juuli 1979).

Gymnastics on board of the Skylab - Treeninguruum orbitaaljaamas Skylab

 

*       *       *

Space Shuttle - USA kosmosesüstikute programm

STS-135 - USA kosmosesüstikute programmi viimase missiooni start

   

Missiooni STS-135 süstik Atlantis stardiplatvormil ning selle meeskond
Rex Walheim, Doug Hurley, komandör Chris Ferguson ja Sandy Magnus.


STS-135 - Kosmosesüstikute viimase missiooni stardi video gabiinist

Kosmosesüstiku Atlantis piloodikabiin.


Tagasi maapinnal.

Space Shuttle Atlantis from the Inside - Kosmosesüstik Atlantis seest

 

*       *       *

ORION - USA uus mitmeotstarbeline kosmoseprogramm

   

Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumismoodul ning selle kanderakett SLS (Space Launch System).


Kosmoselaeva Orion meeskonna- ja maandumismooduli nelja- ja kuuekohaline variant.


NASA  Space Launch System - NASA kanderaketid SLS

NASA vanema- ja uue põlvkonna kanderakettide omavahelised suurused.


Kanderakett SLS oma aukartust äratavas suuruses.
(ilma kahelepoole külgedele kinnitatavate tahkeküttusel töötavate stardikiirenditeta)

 

SLS  RS-25 engine - Kanderaketi SLS mootor RS-25

Kanderaketi SLS üks neljast, hetkel maailma võimsamast, vedelkütusel töötavast rakettmootorist
RS-25 teel katsetusstendi.


RDRE engine - Uue põlvkonna raketimootor RDRE

   NASA tõukejõu arendusinseneride meeskond on välja töötanud ja katsetab edukalt NASA esimest täismahus pöörleva detonatsiooniga rakettmootorit ehk RDRE (rotating detonation rocket engine), täiustatud rakettmootori disaini, mis võib oluliselt muuta tulevaste jõusüsteemide ehitamist.
   RDRE mootor erineb traditsioonilisest mootorist sellega, et tekitab tõukejõu, kasutades ülehelikiirusega põlemisnähtust,
mida tuntakse detonatsioonina. See konstruktsioon toodab rohkem võimsust, kasutades samas vähem kütust kui tänapäeva tõukejõusüsteemid. Sellel mootoril on potentsiaali viia inimesed kiiremini süvakosmose sihtkohtadesse, nagu Kuu ja Marss.

 

Pöörleva detonatsiooniga raketimootori RDRE katsetus stendil.

 

*       *       *

 

ARTEMIS - NASA kosmoseprogramm Artemis

   Artemis programm on NASA uus mehitatud kosmoselendude programm, mille eesmärgiks on saavutada püsiv inimeste kohalolek Kuul ja selle orbiidil ning mehitatud missioon Marsile.

 

Programm näeb ette Ameerika astronautide, sealhulgas esimese naise saatmise Kuule 2024. aastaks.
Üks naiskandidaat NASA Artemis Kuu missioonile on Eesti juurtega astronaut Nicole Aunapu Mann.

 

   Artemise programmi kaudu kasutab NASA uusi uuenduslike tehnoloogiaid ja süsteeme, et uurida Kuud põhjalikumalt kui kunagi varem. Tehakse koostööd oma kaubanduslike ja ka rahvusvaheliste partneritega, et luua jätkusuutlikud missioonid Kuule aastaks 2028.
   Ja siis, kasutades Kuul ja selle ümbruses õpitut, valmistuda järgmiseks suureks hüppeks - astronautide saatmiseks Marsile.




Kosmoselendude eraagentuurid

 

Riiklike kosmoseagentuuride kõrval on hakanud kosmosetehnika väljaarendamisega tegelema ka erafirmad,
kes üritavad töötada välja odavamaid tehnoloogiaid inimeste kosmosesse viimiseks ja tagasitoomiseks,
et hakata pakkuma seda teenust riiklikele kosmoseagentuuridele.

 

*       *       *

Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX)

SpaceX

   Space Exploration Technologies Corporation (SpaceX) on maailma esimene kosmosetehnoloogia eraettevõte, mis asutati 2002. aastal, et murranguliselt muuta kosmosetehnoloogiat. Selle asutajaks on Tesla Motorsi tegevjuht Elon Musk.
   SpaceX projekteerib ja toodab täiustatud rakette ja kosmoseaparaate eesmärgiga vähendada kosmosetranspordi kulusid. Ettevõttes välja töötatud kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on mõlemad kavandatud mitmekordseks kasutamiseks.

 

   

SpaceX kanderaketid Falcon 9 ja Falcon Heavy on komplekteeritud Merlin 1D mootoritega.


   6. veebruaril 2018 esimesele katselennule startinud SpaceX kolmeastmelise kanderaketi Falcon Heavy lastiks ei pandud ühtegi kallist satelliiti orbiidile viimiseks, sest sellise liitraketi esimese katselennu õnnestumine pole kunagi 100 % kindel.
Seepärast paigutas Elon Musk sellesse lastiks oma Tesla firma elektriauto Roadster.

 

SpaceX Falcon Heavy raketi pardal orbiidile ümber Päikese lendav punane Tesla Roadster,
mille roolis istub skafandrit kandev mannekeen Starman.


Dragon - SpaceX transpordimoodul Dragon

SpaceX kanderaketiga Falcon 9 orbiidile saadetud transpordimoodul Dragon
saabumas varustuslastiga rahvusvahelisse orbitaaljaama ISS.


Dragon V2 - Meeskonna- ja maandumismooduli Dragon V2 esitlus

Elon Musk esitlemas firma SpaceX kosmoselaeva 7 kohalist meeskonna- ja maandumismoodulit Dragon V2.

 

Elon Reeve Musk (sündinud 28. juunil 1971 Pretorias) on Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide ärimagnaat, insener, leiutaja ja investor. Ta on SpaceX-i asutaja, tegevjuht ja tehnoloogiajuht; Tesla, Inc. kaasasutaja, tegevjuht ja tootearhitekt; SolarCity esimees ja OpenAI kaasesimees. Samuti on ta majandusüksuste Zip2 ja PayPal kaasasutaja.

 

   2. märtsil 2019 startis SpaceX kanderaketiga Falcon 9 esimesele lennule meeskonna- ja maandumismoodul Dragon V2, eesmärgiga testida põkkumist orbitaaljaamaga ISS ja mõni päev hiljem naasta sujuvalt tagasi maapinnale.
   Kui missioon kulgeb plaanipäraselt, toimub järgmine lend orbitaaljaama juba astronautidega pardal.

 

SpaceX kosmoselaev Dragon V2 põkkumas orbitaaljaamaga ISS.


SpaceX kosmoselaeva Dragon V2 meeskonna- ja maandumismooduli sisevaade.

   Seitsmekohalise meeskonna- ja maandumismooduli ühel seitsmest toolist istub seekord astronautide asemel mannekeen Ripley (sai nime Ellen Ripley nime järgi filmist Tulnukas).
   8. märtsil 2019, kell 15:45 (Eesti aja järgi) maandus Dragon V2 edukalt Florida ranniku lähedal Atlandi ookeani.

*

   Esimene lend orbitaaljaama ISS kahe astronaudiga pardal startis 2020. aasta 30. mail, SpaceX kanderaketiga Falcon 9,
põkkudes orbitaaljaamaga järgmisel päeval, 31. mail.
   Peale kahekuulist viibimist orbitaaljaama ISS pardal, naasis SpaceX kosmosekapsel Dragon koos astronautidega 2 augustil õnnelikult tagasi maale, maandudes vette Mehhiko lahes.

NASA, SpaceX to Launch First Astronauts to Space

 

NASA astronaudid Bob Behnken ja Doug Hurley SpaceX meeskonna- ja maandumismoodulis Dragon.
Esimesed astronaudid üle mitme aasta lendamas orbitaaljaama taas USA oma kosmoselaevaga.

 

   Paar aastat peale esimest mehitatud lendu on astronautide saatmine orbitaaljaama ISS SpaceX kanderakettidega Falcon 9 muutunud juba argipäevaseks.

Missioon Crew 5 orbitaaljaama ISS. Roscosmose kosmonaut Anna Kikina, NASA astronaut Josh Cassada,
NASA astronaut Nicole Aunapu Mann ja JAXA astronaut Koichi Wakata.

 

*

Korduvkasutus transpordisüsteem Starship

   SpaceX'i kosmoselaev Starship ja Super Heavy rakett kujutavad endast täielikult korduvkasutatavat transpordisüsteemi, mis on loodud nii meeskonna kui lasti transportimiseks Maa orbiidile, Kuule, Marsile ja mujale. Kanderakett Super Heavy on maailma võimsaim kanderakett, mis suudab kanda kuni 150 tonni täielikult korduvkasutatavat ja 250 tonni ühekordset lasti.

Starship

Siin skeem kolmanda testikatse eesmärkidest.

   Alles katsetusjärgus oleva süsteemi kaks esimest katselendu lõppesid kanderaketi plahvatusega (mis on uute süsteemide esmakatsetustel tavaline). Kolmandal testikatsel toimus tõus orbiidile ja laskumise algus India ookeani kohal normaalselt, kuid enne maandumist, ilmselt rikke tõttu elektroonikas, kadus umbes 65 km kõrgusel side raketiga ja pehme maandumise asemel rakett kukkus ookeani.


*       *       *


 

Boeing Crew Space Transportation (CST) System

CST-100 Starliner

    Boeing Crew Space Transportation (CST) kosmoseaparaate arendatakse koostöös NASA kommertspanga programmiga. CST-100 Starliner meeskonna- ja maandumismoodul on kavandatud seitsmeliikmelise meeskonna või väiksema meeskonna ja varustuslasti segakomplekti saatmiseks Maa orbiidil olevatesse orbitaaljaamadesse ja sealt tagasi Maale toomiseks.
   CST-100 Starlineril on uuenduslik, keevitatud struktuur ja seda saab korduvalt kasutada kuni 10 korda kuue kuu jooksul. Samuti on selles meeskonna liikmete jaoks tahvelarvutitehnoloogia ja traadita internet.

 

Firmas Boeing väljatöötatud kosmoselaeva 7 kohaline meeskonna- ja maandumismoodul CST-100 Starliner.

CST-100 Starliner - Meeskonna- ja maandumismooduli esitlus


CST-100 Starliner esmalennu meeskond, kuhu kuulub ka Eesti/indiaani juurtega astronaut Nicole Aunapu Mann.
Vasakult: Eric Boe, Nicole Aunapu Mann, Chris Ferguson.

 

 Boeingi meeskonna- ja maandumismooduli CST-100 Starliner esimene meeskonnata testlennu start toimus 20. detsembril 2019, kell 6:36 EST (13:36 Eesti aja järgi) kanderaketil Atlas V kosmoselaevade stardikompleksist 41 Canaverali neeme õhujõudude baasist Floridas.
    Umbes 31 minutit pärast starti jõudis Starliner oma esialgsele orbiidile. Kosmose orbitaaljaamaga ISS oli plaanis põkkuda 21. detsembril. Kahjuks Starlineri pardakell polnud sünkroonis kosmosekeskuse missioonikellaga ja Starliner sooritas oma trajektoori koordineerimise manöövrid valel ajal. Üritades korrigeerida Starlineri kurssi kosmosejaama ISS juurde, kulutati kavandatust rohkem kütust, seetõttu jäeti põkkumine kosmosejaamaga ära ja Starliner maandus 22. detsembril, kell 7:57 EST (14:57 Eesti aja järgi) tagasi Maale.

 

CST-100 Starliner pärast maandumist New Mexico osariigis White Sandsis.
Starlainer on USA esimene kanderaketi otsas orbiidile saadetav meeskonna- ja maandumismoodul,
mis on ehitatud maandumiseks kuivale maale. Sama moodulit saab kasutada keskmiselt 10 korda.

*

NASA's Commercial Crew Program - NASA mehitatud kommertslendude programm


*       *       *


United Launch Alliance

United Launch Alliance

    United Launch Alliance on "Lockheed Martin Space Sytems" ja "Boeing Defense, Space & Security" loodud ühisettevõte,
mis loodi 2006. aasta detsembris, ühendades mõlema firma USA valitsusele rakettide üleslennutamise teenust osutavad ettevõtted.

ULA Launch Com

    Ühisettevõttes ULA ehitatud uus rakett "Vulcan Centaur" koos Kuu maanduriga "Peregrine" startis oma esmamissioonile Kuule 8. jaanuaril 2024, Floridast Cape Canaverali kosmodroomilt.

 

Kuu maandur Peregrine.

   Kuu robotmaandur "Peregrine", mille ehitas Pittsburghi ettevõte Astrobotic, pidi maanduma Kuule 23. veebruaril 2024. "Peregrine" on transpordilaev, mis pidi toimetama Kuule Mehhiko kulguri "Comena" ja USA kulguri "Iris" ning lisaks veel kaheksa erinevat mõõteseadet. "Peregrine" on esimene USAs ehitatud Kuu maandur peale Apollo mehitatud missioone.

   Kahjuks peale Kuu maanduri "Peregrine" kanderaketist eraldumist avastati, et sellel lekib kütust. Ilmselt stardikiirendusel tekkiva vibratsiooni tagajärjel on kütuse trakti tekkinud leke, mistõttu on laskumine Kuu pinnale välistatud.
   Järgmine, Intuitive Machines poolt ehitatud "Nova-C" Kuu maandur peaks Vulcan Cenaturi pardal startima veebruari lõpus. Kokku on programmi raames hetkel ette nähtud 8 missiooni Kuule.


*       *       *


 

Kosmosetehnoloogia ettevõte Blue Origin

Blue Origin

    Blue Origin on USA kosmosetööstuse eraettevõte, mille asutajaks on Amazon.com looja Jeff Bezos. Ettevõte töötab välja kosmosetehnoloogiat, mis võimaldaks kommertsalusel pääsu kosmosesse igale soovijale. Eesmärk on tuua kosmoselennu hinnad märkimisväärselt allapoole, ehitades sarnaselt firmaga SpaceX korduvkasutusega kanderakette, hoides seejuures tehnika töökindluse kõrgena.

 

Firma Blue Origin asutaja ja omanik Jeff Bezos turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
meeskonna- ja maandumismooduli ning selle taga asuva korduvkasutusega kanderaketi New Shepard juures.


Blue Origin kanderaketid on komplekteeritud, firma oma tehases valmistatud,
võimsate Blue Origin BE-4 mootoritega.


Blue Origin tegi oma esimese mehitatud suborbitaalse lennu kanderaketiga New Shepard 20. juulil 2021.

Reisijateks (vasakult) Jeff Bezose vend Mark Bezos, Blue Origin asutaja Jeff Bezos,
18-aastane Oliver Daemen ja 82-aastane Wally Funk.



Filmikosmosest tõelisesse

     

William Shatner, kunagises menufilmis "Star Trek" tähelaeva kaptenina ja nüüd enne tõelist lendu kosmosesse.
Parempoolsel fotol, tõelisel kosmoselennul kosmosekapsli "Blue Origin" pardal kaaluta olekut nautimas.

   90. aastane William Shatner, lugematute kujuteldavate kosmosereiside veteran, kes mängis Star Treki filmis kapten Kirki,
sai tõelise kosmoseelamuse 13. oktoobril 2021, tõustes Jeff Bezose raketifirma Blue Origin raketiga tegeliku kosmose piirile, saades ühtlasi vanimaks kosmosesse tõusnud inimeseks.
   Shatner ja tema kolm meeskonnakaaslast tõusid 105,8 km kõrgusele kosmosesse ja nautisid enne tagasipöördumist Maale nelja minuti kestel kaaluta olekut koos suurepäraste vaadetega Maale.


*       *       *


 

Kosmoseturismi firma Virgin Galactic

Virgin Galactic

    Virgin Galactic on Virgin Groupi kosmoselennufirma, mille asutajaks on Sir Richard Branson ja eesmärgiks kaubanduslike kosmosesõidukite arendamine, et pakkuda kosmoseturistidele suhteliselt mõistliku hinnaga suborbitaalseid kosmoselende
ja tulevikus ka orbitaalseid lende.
    Projekt koosneb maapinnalt startivast emalennukist, mille alt stardib umbes 15 km kõrgusel rakettmootoriga varustatud kosmosesüstik, tõustes turistidega 100 -120 km kõrgusele. Mootori seiskudes tekib süstikus umbes 5 minutiks kaaluta olek, mille järel hakkab süstik tagasi Maa poole lauglema.

 

Firma Virgin Galactic emalennuk SpaceShipTwo,
selle alla kinnitatud suborbitaalse kosmosesüstikuga Unity 22.


Kosmosesüstik Unity 22 suborbitaalsel lennul.


Firma Virgin Galactic asutaja Sir Richard Branson turistide kosmosesse viimiseks mõeldud
kosmosesüstiku Unity 22 juures.


SpaceShipTwo kosmosesüstiku Unity 22 esimene mehitatud suborbitaalne lend toimus 11. juulil 2021.

Süstiku Unity 22 piloodid Dave Mackay (vasakul) ja Michael Masucci (paremal).
Reisijad (keskmine nelik vasakult) Colin Bennett, Beth Moses, Richard Branson ja Sirisha Bandla.





Tagasi algusesse