Avaleht

Levi lühilainel

Elementaarset

CB lainealad

CB prefiksid

CB 27 MHz DX

CLUB 3Ø4

CB tehnika

QSL kaardid

PMR 446 MHz

H A M

Skeemid

Kodukootud

Galeriid

Varia

Universum

Mina ise

Möödunud aegade raadiojaamadest ja raadiotehnikast

Eesti Vabariigi esimene raadiojaam
Eesti ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad Haapsalu Kopli Tartu Lasnamäe Türi Laitse Vikerraadio
Raadiotööstus Eestis Raadiod Estonia läbi aegade RETakord
Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid

 

    Maailma erinevate raadiojaamade signatuurid    

Eesti ringhäälingujaamad 1939

         

Tallinn 219,6 m (1366 kHz), Türi 414 m (731 kHz), Tartu 578 m (519 kHz).

   

Eesti Vabariigi esimene raadiojaam

 

1918 - 1941

 

   Noore Eesti Vabariigi raadioside organiseerimiseks moodustati 1918. aastal, Tallinna sadamas asunud tsaari-Venemaa Balti laevastiku endise sädetelegraafijaama baasil, Eesti Kaitseministeeriumi mere- ja lennuväe raadiotelegraafijaam. Nii sündis Eesti Vabariigi esimene oma raadiojaam.

 

   

Raadiotelegraafijaam ja antennid 1919. aastal. Jaama ukse ees seisavad selle töötajad,
(vasakult) Jaak Oja, Albert Kruusimägi ja jaama ülem, leitnant Fred Olbrei.
Paremal osa raadiotelegraafijaama operaatoriruumi aparatuurist.


Raadiotelegraafijaama asukoht Tallinna asadamas 1920-te aastate aerofotol (foto keskel).
Üleval vasakul suurendatud vaade jaamale, millel on selgemalt näha neli antennimasti krundi nurkades.


Raadiotelegraafijaama asukoht 1922. aasta Tallinna sadama kaardil.


Raadiotelegraafijaama kunagine asukoht praegusel sadama aerofotol
(märgitud punase ristiga).

 

   1926. aasta veebruaris viidi Kaitseministeeriumi raadiotelegraafijaam sadamast üle kõrgemasse paikka, Kopli Sitsimäele,
kus töötas kuni 1941. aasta sügiseni, mil see lõhati Tallinnast lahkuvate punaarmee väeosade poolt.



Eesti ringhäälingu pika- ja kesklaine saatejaamad


Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaam

 

1924 - 1941

 

   Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaam polnud ringhäälingu saatejaam, aga kuna just selle jaama saatjast läksid eetrisse Eesti esimesed ringhäälingu proovisaated, võib ka seda jaama tinglikult nimetada ringhäälingu saatejaamaks.

*

   Haapsalu-Rohuküla tee ääres metsas asus 1910. aastal ehitatud tsaari-Venemaa mereväe pikalaine sädetelegraafijaam. Jaama aparatuur purustati esimese maailmasõja ajal, aga selle kolm antennimasti jäid terveks.
   Eesti vabariigi tellimusel rekonstrueeris firma Telefunken selle ümber posti-telegraafijaamaks, ehitas taastatud hoonesse uue saate-vastuvõtuaparatuuri ja lisaks jaama kolmele endisele antennimastile neljanda - 100 meetri kõrguse mastantenni.

 

Rekonstrueeritud Haapsalu posti-telegraafijaam alustas tööd 8. jaanuaril 1924. aastal,
lainepikkusel 2500 m (119,9 kHz). Häälestuse ulatus oli 1500 - 6000 m. Väljundvõimsus 5 -10 kW.

Haapsalu posti-telegraafijaama kolm endist antennimasti ja paremal uus mastantenn.


Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaama uus mastantenn oli 100 m kõrgune,
tugiisolaatoritel seisev, tõmmitsatega teraskonstruktsioon mast.

   

Haapsalu posti-telegraafijaama mastantenn ja selle tugiisolaatoritel alumine osa.
Taamal jaama hoone.


Vastuvõtukomisjoni liikmed posti-telegraafijaama hoone ees. 8. 01. 1924.

 

11. mail 1924. aastal läks siit, Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaama saatjast eetrisse
Raadio Ringhäälingu esimene audio raadiosaade Eestis

 

Haapsalu saatejaama audio proovisaadete (Raadio ESA) meeskond saatja juhtpaneeli ees.
(vasakult) istuvad E. Laurmann, G. Liidemann; seisavad E. Vidrikson, J. Velling, G. Punn.


Haapsalu pikalaine posti-telegraafijaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

Haapsalus, Räägu tänaval on säilinud kunagise posti-telegraafijaama üks antennimastide betoonalus.


Betoonalusele on paigaldatud Eesti esimese audio raadiosaate toimumise mälestustahvel.


Haapsallu pikalaine posti-telegraafijaama kunagine asukoht praegusel Räägu tänaval.




Raadio Ringhäälingu Tallinn-Kopli kesklaine saatejaam

 

1926 - 1929

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Raadio Nr7 1926"

  "Tallinna ringhäälingujaama ehitamise asjus on viimaks kokkuleppele jõutud firmaga Telefunken. Telefunkeni pakkumine osutus kõige vastuvõetavamaks. Et juba Haapsalu raadiojaam on Telefunkeni ehitatud, siis on see firma sellest huvitatud, et ka Eesti ringäälingujaam omaks tema sisseseadet; osalt sel põhjusel on Telefunken jaama ehitamise endale võtnud kaunis odava hinnaga.
   Ringhäälingujaam seatakse üles Rannaraadiojaama hoonesse, mis asub Tallinnas - Koplis. Selle hoone on postipeavalitsus ringhäälingule kasutada andnud ühes antennimastide ja valmis antenniga. Antennimastidest on üks puust ja teine rauast, nende kõrgus on 40 meetrit. Jaamale taheti küll 60 m kõrguseid antennimaste, kuid mastide kõrgendamisega seotud kulude pärast, pidi lepitama madalamatega."

 

Postipeavalitsuse poolt Raadio Ringhäälingule kasutada antud hoone ja antennimastid Koplis.
(Osa maste kuuluvad samas asuvale kaitseministeeriumi raadiotelegraafijaamale,
mis toodi alt sadamast üle Sitsi mäele 1926. aasta veebruaris.)

 

   "Tarvitusele tulevatest tehnika edusammudest võiks muuseas nimetada moduleerimississeseadet. Seni ajani reguleeriti ringhäälingujaamade modulatsiooni, s. o. häälevõnkumiste asetumist kandvale raadiolainele, lihtsalt kuulmise järgi, mille tõttu võis juhtuda igasuguseid ebatäpsusi ja korratusi; Tallinna ehitatavas jaamas võetakse tarvitusele Telefunkeni kõige uuemate patentide järele ehitatud mõõduriistad, mis moduleerimiskraadi määravad eksimatu täpsusega ja võimaldavad selle kõige täpsemat reguleerimist.
   Saatejaamale tarviliku kõrgepingelise anoodivoolu annavad kõrgepinge dünamomasinad, mille käima panevad Tallinna elektrijaama vooluga töötavad mootorid. Olgu siinkohal tähendatud, et kõrgepinge dünamomasinad annavad palju konstantsemat voolu ja töötavad tulusamalt, kui elektroon-lampidega töötavad transformaatorseaded.
  Ringhäälingujaama ettekanderuum (stuudio) seatakse kusagile linna südamesse. Ühenduseks jaamaga on kavatsus tarvitada harilikku telefoniliini."

 

18. detsembril 1926. aastal algasid Eestis regulaarsed ringhäälingu raadiosaated

Eesti esimene, spetsiaalselt ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud kesklaine saatejaam
alustas tööd 18. detsembril 1926. aastal, lainepikkusel 440 m (681,8 kHz). Väljundvõimsus 2,4 kW.

Siit Koplist, Sitsi mäel asuvast saatejaamast, alustas Eesti Raadio Ringhääling regulaarseid raadiosaateid.
Saatejaama aparatuuriks firmalt Telefunken tellitud 2,4 kW saatja.

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Raadio Nr2 1927"

    "Saateantenn asub saatehoone kohal umbes 38 m kõrgusel. Selle omalaine on üle 400 meetri, millest ongi tingitud meie saatejaama lainepikkus, praegu 440 m (681,8 kHz). Antenniahelat häälestatakse plokk-kondensaatorite ja variomeetri abil.
   Antennahelaga on induktiivselt seotud kinnine võrekontuur, mida häälestatakse astmeliselt plokk-kondensaatorite ja peenelt pöörkondensaatoriga. Võre ja antenni vaheline side on samuti muudetav.
   Võnke- ehk ostsillaatorlampidena tarvitatakse kaht umbes 1,5 kW Telefunkeni saatelampi. Need tarvitavad kütmiseks igaüks 16 volti ja 18 amprit. Anoodpinge on umbes 4300 volti. Need lambid asuvad peasaateaparatuuris, mis endast kujutab kõrgetele jalgadele asetatud raudvõrest seintega kappi. Kapp on maaga ühendatud ja teda avades lülitub kõrgepinge automaatselt ära. Kapi esiseinal on kõik reguleerimis- ja kontroll vahendid. Neid on saateruumis endas umbes 26 ja seisavad tööajal saatetehniku hoolsa valve all. Samasse kappi on asetatud ka modulaatorlambid, kaks umbes 50-watilist lampi. Nende küttepinge on ca 9,5 volti, küttevool 5 amprit, anoodpinge umbes 450 volti.
   Uudisena leiame saatejaama juurest modulatsiooni indikaatori. Seni on neid peale Tallinna tarvitusel ainult mõnes uuemas Saksa saatejaamas. Aparaat võimaldab mõõduriistade abil modulatsiooni kontrollida, s.t. näitab, kui modulatsiooni protsent kasvab liig suureks ja juba puhtust rikub. Seega on nüüd võimalik modulatsioonprotsessist saada näiliku ettekujutuse."

Väljavõte artiklist ajakirjas "Raadio Nr7 1927"

    "Läinud nädalal algas Tallinna ringhäälingujaama lõpulik reguleerimine Saksamaalt siia sõitnud eriteadlase juhendusel. Kõigepealt viidi ringhäälingujaam üle uuele lainepikkusele 408 m (735,2 kHz), kuna vanal lainepikkusel 440 m (681,8 kHz) segasid jaama Brno ja veel mõned lähedase lainepikkusega jaamad."

Kopli saatejaama lainepikkused jaanuaris 1927 ja alates veebruarist 1927.
(väljavõtted euroopa jaamade saatekavadest)


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama Telefunkeni saatja 2,4 kW lõppaste eest- ja külgvaates.


   

Raadio Ringhäälingu esimesed stuudioruumid asusid Tallinnas, Pikk tänav 43 majas.
Sealt läksid raadiosaated telefoni liinide kaudu Kopli saatejaama.


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama asukoht Sitsi mäel,
1939. aasta Tallinna kaardil.


Raadio Ringhäälingu Kopli saatejaama kunagine asukoht Sitsi mäel,
praegusel satelliidi fotol.

 

   Raadio Ringhäälingu Tallinn-Kopli saatejaam lõpetas oma töö 1929. aasta suvel, peale seda kui hakkas tööle Tallinna uus ringhäälingu saatejaam Lasnamäel. Kopli saatejaam Sitsi mäel jäi mere- ja lennuväe sideteenistuste käsutusse.




Raadio Ringhäälingu Tartu-Raadi kesklaine saatejaam

 

1928 - 1941

  Täpset päeva keegi ei mäleta, aga ettevõtmise hing, siis 25-aastane tehnik Voldemar Luha meenutas hiljem vaid viinakuud, mil 0,35 kW saatjat katsetati päevade kaupa, kuni see ühel päeval rahuldavalt tööle hakkas.
  Voldemar Luhal oli saatja ehitamiseks kasutada sisuliselt vaid tehnikahuvilise koolipoisi varustus. Õnneks oli nõuga abiks üks Eesti raadiotehnika korüfeedest, tulevane Riigi Ringhäälingu direktor Fred Olbrei.

 

Eesti Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaam alustas tööd 1928. aasta oktoobris,
lainepikkusel 578 m (519 kHz). Väljundvõimsus 0,35 kW (hiljem 2,4 kW).

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama hoone, Emajõe kõrgel vasakkaldal Raadil, talvel.
Kohapeal ehitatud saatja väljundvõimsus oli 0,35 kW.

 

  1927. aasta lõpus püstitati Emajõe kõrgele vasakkaldale raadiomast, neli kaheksasüllast palki üksteise otsas, mis meenutas kõrget laevamasti. 60-meetrise masti ehitamiseks toodi kohale Saaremaa laevaehitajatest meistrimehed.
   Selle kõrvale ehitati puust maja, mis teenis ringhäälingut kuni Teise maailmasõjani. Puust majakesse Raadil mahtus ainult tehniline keskus, stuudiod otsisid ulualust erakorterites: Promenaadi tänaval majas nr 6, Pepleri 15, Rüütli ja Munga tänava nurgal, Väikesel tänaval. Raadiosaated edastati Raadi saatjasse, nagu ka Tallinna stuudio raadiosaated, telefoniliinide kaudu.

 

1929. aasta lõpus asendati kohapeal ehitatud 0,35 kW saatja Tartusse ületoodud endise Kopli saatejaama 2,4 kW saatjaga.
See parandas tunduvalt Tartu ümbruskonna raadiovastuvõtjate kuuldavusulatust.

Tartu saatejaama personal Tartusse ületoodud endise Kopli saatejaama 2,4 kW saatja juhtpaneeli ees.
Paremal saatejaama juhataja Voldemar Soome.


Raadio Ringhäälingu Tartu kesklaine saatejaama asukoht 1935. aasta kaardil.

 

Raadio Ringhäälingu Tartu kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama kunagine asukoht praegusel satelliidi fotol
(märgitud valge ristiga).

 

  P.S.  Kui siia satub lugema keegi, kellel on rohkem infot tolleaegse Tartu kesklaine saatja ja antennide kohta ning ka fotosid, oleksin nende saatmise eest väga tänulik!




Raadio Ringhäälingu Tallinn-Lasnamäe kesklaine saatejaam

 

1929 - 1941

   Raadio Ringhäälingu Tallinna Lasnamäe saatejaama aparatuur telliti Nõukogude Liidust, "Nõrkvoolu Tehaste Trustilt", kuna sealt saadi kõige soodsam pakkumine. Konstruktsioonilt oli Lasnamäe saatja sarnane Leningradi suursaatjaga, mis oli tuntust kogunud tugeva ja puhta modulatsiooniga, erinedes sellest ainult väiksema saatevõimsuse ja lainepikkuse poolest.

 

Eesti Raadio Ringhäälingu Tallinna uus, Lasnamäe saatejaam alustas tööd 1929. aasta juulis,
ITU poolt eraldatud uuel lainepikkusel 219,6 m (1366 kHz). Väljundvõimsus 12 kW (hiljem 20 kW)

   

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaam ja selle kaks seitsmekümne kahe meetri kõrgust puust antennimasti.
Paremal, neljast ruudukujuliselt kõrvutiasetsevast palkidereast kokkupandud üks antennimastidest lähedalt.


Lasnamäe saatejaama saatja kompleks.


Lasnamäe saatejaama saatja siseehitus.

 

Väljavõte artiklist päevalehes "Kaja nr193 18. august 1929"

    "Saateaparatuuri koosseisu kuuluvad järgmised üksikosad:
    1) Linnavoolu jaotuslaud ja potentsiaalregulaator;
    2) kõrgepinge transformaator 2-he elavhõbealaldaja lambiga ja voolufiltriga, milledes linna keskjaama 220-voldiline vahelduvvool ümber muudetakse 9 -12.000 voldiliseks alalisvooluks;
    3) juhtsaatja, milles 1 ühekilovatine lamp;
    4) esimene kaskaad, milles 4 ühekilovatist lampi ja modulatsiooni seade;
    5) lõppkaskaad, milles kaks 20-kilovatist veejahutusega lampi, nendest töötab praegu ainult üks lamp, teine on tagavaraks.
    Kõik saatja osad moodustavad ühise pideva metallpaneeli, mille taga olevad pinge all osad on puutumise eest kaitstud maandatud vaskvõrguga ja lihvitud klaasidega. Saateaparaadi sisemusse viiva ukse avamisel katkeb kõrgepingeline vool automaatselt ja teeb terve seade puutumise hädaohutuks. Märku aparaadi pinge all olemisest annavad punased lambikesed saatja kohal.
    9000-voldilise anoodpinge juures on saatja lambivõimsus umbes 17 kW ja antennivõimsus ligi 6 kW. Sarnase võimsusega töötab saatja praegu. Tõstes anoodpinget 9300 woldini, tõuseb saatja lambivõimsus 20 kilovatini ja antennivõimsus 8 kW. Viimases astmes teise 20-kW lambi töölerakendamisega tõuseb saatja väljundvõimsus kuni 40 kilovatini ja antenni võimsus üle 12 kW. Sarnaseks võimsuse tõstmiseks on eeltööd käimas. Jaama töötamiseks vajalik elektrivool tuleb linna elektrijaamast. Selleks tuli ehitada ligi 2 kilomeetri pikkune maa-alune kaabelliin, mille kaudu linna vool 3000-voldilise pinge all saatejaamas asuvasse transformaatorisse juhitakse ja sealt 220 voldilise pinge all saatjasse juhitakse. Praeguse võimsuse juures tarvitab saatejaam ühes valgustuse ja abiaparaatidega ligi 40 kW elektrivoolu."


Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama hoone talveõhtul.


Lasnamäe saatejaama hoone juurdeehitus mõni aasta hiljem.


Lasnamäe saatejaam koos juurdeehitatud kõrvalhoonega ja osa antennimajandusest talvel.


Lasnamäe saatejaama üks rasketest betoonplokkidest, antenni tõmmitsate kinnitamiseks,
1929. aastal (veel heakorrastamata ümbrusega).

 

Raadio Ringhäälingu Lasnamäe kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

Lasnamäe saatejaama antenni tõmmitsate kinnituse ühe betoonploki murenenud jäänus,
endisel saatejaama asukohal, praegusel tühermaal, 2017. aasta hilissügisel.


Tõmmitsate kinnitusaasad on kõik maha lõigatud, et poleks võimalust sinna uut antenni kinnitada.


Raadio Ringhäälingu Lasnamäe saatejaama asukoht 1938. aasta Tallinna kaardil.


Saatejaama antennimastide paigutus sõjaeelsel kaardil.


Lasnamäe saatejaama kunagine asukoht praegusel satelliidi fotol.




Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam

 

1937 - 1941

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Tehnika kõigile Nr10 1937"

   "Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama aparatuur telliti Inglismaalt, maailmakuulsalt Marconi Ltd firmalt, see oli pakutavate saatejaamade seast moodsaim, kuid jaamaga ühes pakutav antennimast oli konstruktsioonilt selline, milliste ehitamistest oldi juba loobumas. Seetõttu hakati antennimasti otsima teistelt valmistajatelt.
   USA antenniehitusfirma Truscon Steel Co Ohio’s oli küll tundmatu Euroopas, kuid selle erakordne menu Ameerikas köitis Eesti tellijate tähelepanu.
   Trusconi masti konstruktsioon oli ameerikalikult julge ja omapärane. Tõmmitsateta, isolaatoritel vabalt seisev mastantenn, millele firma pakkus selliseid mehaanilisi, raadiotehnilisi ja elektrilisi garantiisid, mis tundusid esmapilgul lausa utoopilised.
  Tellimuse andmine Trusconi firmale oli sensatsioon, sest sellega omandas Eesti endale esimese sedatüüpi masti Euroopas ja hetkel ka kõrgeima sedatüüpi masti maailmas."

 

Riigi Ringhäälingu Türi saatejaam alustas tööd 1937. aasta detsembris,
lainepikkusel 410,4 m (731 kHz). Väljundvõimsus 50 - 120 kW.

Vaade Türi saatejaamale linnulennult.

 

   Türi saatejaama isolaatoritel vabalt seisev mast, esimene tugedeta mastantenn Euroopas ja hetkel kõrgeim sedatüüpi mast maailmas, oli ise poollaine antenniks. Mastantenni poollaine osa pikkus oli 192 meetrit. Masti kogukõrgus koos isolaatorite ja jalgadega 196,6 meetrit.

 

Türi saatejaama mastantenn ja jaama hooned.

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Tehnika kõigile Nr5 1940"

  "Elektriliselt on säärane mastantenn eeskujulike omadustega, kuna ta omab küllalt tõhusa vertikaalse suunamõju. Teiste sõnadega ta pinnalaine kiirguskomponent on võrreldes teiste saateantenni tüüpidega märgatavalt suurem. Sellest tingituna nihkub aktiivfeedingu tsoon umbes 40-50 km kaugemale sellest, mida annavad horisontaalsed saateantennid. Normaalulatuse pindala kasvab aga kahekordseks, ca 20.000 km²-lt kuni 45.000 km²-ni. Just see viimane tõik oli kõige olulisem, mis otsustas masti konstruktsiooniküsimuse.
   Elektriliselt on saatemast lahtine võnkering (vibraator), mille omalaine peab olema umbes pool töölainest. Mõõtmisel leiti Türi saatja omalaine pikkus 210 m. Arvestades antenni omamahtuvusest tingitud lühendustegurit, on antenni poollaine osa pikkuseks 192 meetrit. Masti elektriline mahutavus maa suhtes on ca 2700 pF."

 

       

    Keskel, üks mastantenni kolme jala, niiskuse eemalhoidmiseks soojendusega, viiest 60 cm pikkusest isolaatorist koosnev grupp, selle kõrval asetseva masti tulede toitetrafoga. Tulede toitetrafo eriline konstruktsioon koos maapinnast nelja meetri kõrgusele paigutatud isolaatoritega tagas, et staatiline mahtuvus masti ja maa vahel ei ületanud 2700 pF.


Arhitekt Alar Kotli projekteeritud Türi saatejaama peahoone
koos kõrvalasuva saatja ja diiselgeneraatori jahutusvee basseiniga.


   

Saatejaama kontrollpult ja saatja aparatuur, väljundvõimsusega 50 kW -120 kW.
Paremal, saatja lõpulampide kohaleasetamine peale hooldust (lõpulambid CAT12, nimivõimsusega 75 kW, 2 tk).

 

Väljavõte artiklist ajakirjas "Tehnika kõigile Nr5 1940"

    "Saatja ja modulaatori lõppastmed vajavad kuni 15.000 voldist anoodpinget, milline saavutatakse ülestransformeeritud vahelduvvoolust elavhõbeda auruga töötava alaldi abil. Seda seadet nimetatakse m u t a a t o r i k s. Türi saatja alaldi on suuteline maksimaalselt alaldama 23 ampri tugevusega ja 15.500 voldi pingega voolu. Teiste sõnadega selle võimsus on ca
350 kW, mis on tunduvalt rohkem, kui jaam vajab normaalseks tööks.
    Saatja lõppastmes kasutatakse kaht lampi tüüp CAT12. See on võimas 75 kW-se anoodkaoga lamp. Lambi kasutusvõimsus, olenedes töörežiimist, võib olla enam kui 100 kW. Seega Türi saatja võiks töötada kuni 200 kW võimsusega. Lambi kütteniidi kütmiseks töötavad kaks masinat. Küttepinge on 30 volti ja küttevool 220 amprit. Ainuüksi mõlema lambi kütteks kulub 13,2 kW elektrienergiat.
    Moduleeritud kõrgsagedusastmed on tavaliselt moonutuste põhjustajateks, kuna neid on raske reguleerida. Türi saatja ehitamisel on käidud julgelt teist, moodsamat teed. Siin moduleeritakse saatjas ainult lõppaste. Kõik teised kõrgsagedus-võimendusastmed on dimensioneeritud vaid nii suurtena kui seda on vaja järgmise astme täielikuks väljatüürimiseks. Moduleerides saatjat lõppastmes vajame küllalt suurt madalsageduslikku energiat (ca 66% saatja lõppastme energiast). Sääraseid suuri madalsagedusvõimendeid ei juletud siiani ühegi firma poolt ehitada. Siiski kasu, mis säärane moduleerimisviis annab kasukraadi suhtes, oli küllalt kaaluv, et sellega praktiliselt katsetada. Seega Türi saatja on julgelt projektitud, kuid hästi õnnestunud moodsaimaid saatjaid Euroopas."

 

Voolukatkestuste puhul automaatselt sisselülituv reservjõujaama diiselgeneraator, võimsusega 350 kW.

 

  Juba 1927. aastal kolis Raadio Ringhääling oma stuudiod Pikk tänav 43 majast üle Estonia teatrimaja kolmandale korrusele, tunduvalt avaramatesse ruumidesse. Lisaks olid seal head võimalused teha kohapeal saalides toimuvatest muusikaüritustest ja teatrietendustest salvestusi ja otseülekandeid.
  1939. aasta lõpuks oli samuti ringhäälingu stuudiote tehnika saavutanud maailma taseme. Kasutusel olid ühtede esimeste seas magnetofonid (firma AEG) ja raadiosaated läksid teatrimaja stuudiotest Türi saatejaama küll veel telefoni liinide kaudu, aga juba kõrgsagedussignaaliga, mis vähendas tunduvalt kõrvalisi häireid.

 

   

Vasakul, stuudiote "AEG" magnetofonid ja paremal, kõrgsagedusülekande plokid
signaali edastamiseks telefoniliinide kaudu Türi saatejaama.

 

Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam hävitati 1941. aasta suvel, taganevate punaarmee väeosade poolt.

Purustatud Türi saatejaama ja antenni varemed.


Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama kunagine asukoht Türi linnas.




Eesti Raadio Laitse saatekeskus

 

1949 - 1998

 

   Peale sõda ei hakanud Nõukogude okupatsioonivalitsus Tallinna, Tartu ja Türi saatejaamu taastama, vaid otsustas ehitada nende asemel ühe Eesti Raadio saatekeskuse, Tallinnast ligikaudu 40. kilomeetri kaugusel asuvasse Laitsesse.
   Miks just Põhja-Eestis asuvasse Laitsesse, mitte Kesk-Eestisse, võib igaüks ise arvata. Kumb oli selle aja valitsusele tähtsam, kas Eesti raadiokuulaja või propagandasaadete parem levi põhjamaade suunal ka päevasel ajal. Nii Soome- kui Rootsikeelsed saated algasid üsna varsti peale saatekeskuse valmimist.

 

Eesti Raadio Laitse saatejaam alustas tööd 1949. aasta oktoobris,
lainepikkusel 290 m (1034 kHz). Väljundvõimsus 100 kW.

   

Sissepääs saatekeskuse territooriumile ja saatejaama peahoone praegu.
(peale saatekeskuse sulgemist 1998. aastal kahjuks lagunema jäetud)

 

   Esimene Laitses tööle hakanud kesklaine saatja oli Nõukogude okupatsiooniarmee poolt Ungarist sõjasaagina äratoodud Inglise saatja, väljundvõimsusega 100 kW.
   Saatja mastantenn oli 220 m kõrgune nelinurkne teraskonstruktsioonmast, mis seisis ühel suurel isolaatoril. Masti hoidsid püsti isolaatoritega tõmmitsad kolmest suunast.
   1954. aasta oktoobris murdus, ühe ülemise tõmmitsa isolaatorivarda purunemise tõttu, masti tipus 90 meetri pikkune lüli lahti ja kukkus alla. Kuna järelejäänud 132. meetri kõrgune antenn ei häälestunud enam jaama sagedusel, paigaldati masti tippu 20. meetrise läbimõõduga metallist kübar, et selle mahtuvuse abil tõsta antenni efektiivkõrgus poole lainepikkuseni.

 

   

Laitse saatejaama kesklaine mastantenn ja osa selle tippu paigaldatud 20. meetrise läbimõõduga kübarast.


   Hiljem lisandus Ungari saatjale juurde 150 kW kesklaine saatja üleliidulise II programmi "Majak" edastamiseks kesklainel, lainepikkusel 490 m (612 kHz) ja 6,5 kW lühilaine saatja, lainepikkusel 49,3 m (6,1 MHz).

 

Osa Laitse saatekeskuse antennimajandusest linnulennult.


Laitse saatejaama kontrollpult (asub nüüd Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil).


Laitse endise saatekeskuse asukoht Laitse lossi lähedal.


1950. aastal sai lõpuks valmis juba 1939. aastal ehitama hakatud raadio ringhäälingu oma raadiomaja,
Tallinnas Kreutzwaldi tänaval.




Eesti Raadio II programmi, Vikerraadio kesklaine saatejaamad

 

1967 - 1998

 

   3. aprillil 1967. aastal hakkas Eesti Raadio väljastama oma teist programmi "Vikerraadiot". Saateid hakati algul üle kandma ainult ultralühilainealas, kuid otsiti võimalusi teise programmi dubleerimiseks ka kesklainel.
   NSV Liidu Riiklikult Elektriside Inspektsioonilt saadi luba töötamiseks nelja, sünkroonselt samal lainepikkusel 422,5 m (710 kHz) töötava, väikesevõimsusega saatjaga. Hiljem nihutati lainepikkust 1 kHz võrra, 422 m (711 kHz). Need paigutati Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järvele, aasta hiljem läks Vikerraadio saatja tööle ka Võrus, lainepikkusel 370 m (810 kHz).
   Saatejaamad ehitati kohapeal, Eesti Raadiokeskuse laboratooriumis.

 

Raadiomaja valvetehnik V. Esop "Vikerraadio" esimest saadet eetrisse andmas. 3. aprill 1967.



  Peale Eesti iseseisvuse taastamist töötasid kesklaine ringhäälingu saatejaamad veel mõne aasta, siis arvas vabariigi valitsus, et kesklaine saatejaamade ülalpidamine on liiga kulukas ja Eestile mittevajalik, seepärast otsustati need 1998. aastal sulgeda.

   30. juunil 1998. aastal, kell 12:13 lülitas 51 aastat Laitse raadiojaamas töötanud Kornelius Päiv välja
Laitse jaama vanema, 1930. aastate lõpus Inglismaal valmistatud 100 kW raadiosaatja.
   Kümme minutit hiljem tegi sedasama 1973. aastast pärineva 150 kW saatjaga, raadiojaama viimane ülem Lea Viira.
   Samuti lõpetasid töö kõik mujal Eestis asuvad Vikerraadio programmi edastavad kesklaine saatejaamad.

Sellega lõppes raadiosaadete kesklainel edastamise traditsioon Eestis!




Raadiotööstus Eestis


Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid Eesti kodudesse tunduvalt varem,
kui Eesti ise 1924. aastal raadio ringhäälingu proovisaadetega alustas

 

   

Üks esimesi raadiovastuvõtjaid Eestis oli ka minu emapoolsete vanavanemate maakodus.
Vanaema venna ülesseatud raadiovastuvõtja Harjumaal Padise vallas, Vahepõllu asundustalus, 1920-tel
(koera kõrval toolis istub minu vanavanaema).


Esimesed Eestis tööstuslikult toodetud raadiovastuvõtjad

Esimesena Eestis hakkas tööstuslikult raadiovastuvõtjaid valmistama 1924. aastal Tartu Telefoni Wabrik,
firma Telefunken ühelambilise regeneratiivvastuvõtja mudeli järgi (fotol), litsentsi alusel.


Raadiovastuvõtjate tootjad Eestis 1924 -1940

Enamus enne II maailmasõda Eestis raadiovastuvõtjaid valmistanud tehaste ja töökodade embleemidest.

 

   Enne II maailmasõda oli Eestis lausa uskumatu arv raadioaparaate vamistavaid tehaseid ja töökodasid. Samuti toodetud mudelite arv oli aukartust äratavalt suur.
   Ennesõjaaegsetest raadiovastuvõtjate valmistajatest ja ka mudelitest leiab palju infot, pilte ja fotosid veebilehtedel:

Raadiotuba           Eesti Ringhäälingumuuseum           Raadiomuuseum

   Kui 1927. aasta 1. jaanuariks oli Eestis registreeritud raadiovastuvõtjaid ca 400, siis 1940. aasta juuliks juba üle 100.000.


Paar esimese iseseisvusaja viimastest moodsatest mudelitest, aastatest 1939 -1940

                                                                                   

   

Raadiotehase ARE radioola "Muinasmaa" (plaadimängija triibulise luugi taga) ja raadiotehase RET "Taara-5".

*

   Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal ja sellele järgnenud maailmasõda, jäi kõikidest tootjatest ainukesena raadioaparaatuuri valmistama natsionaliseeritud Raadio Elektrotehnika Tehas RET, uue nimega Punane RET, mis valmistas raadioid kuni Eesti taasiseseisvumiseni.


Esimesed sõjajärgsed raadiotehase RET mudelid

   

1947. aasta "VV661" (sõjaeelse "Raadio-Pioneer" uus variant) ja patareivastuvõtja, 1950. aasta "Tallinn P-2".

*

   Taasiseseisvumise järel, olles nüüdisaegse elektroonika tootjatele maailmas konkurentsi enam mittepakkuv, eriti okupatsiooni viimastel aastatel mahajäänud tehnoloogia tõttu ja vajalike investeeringute puudumisel, tehnopargi uuendamiseks, lõpetas ka raadiotehas RET tootmise, jäädeski viimaseks Eesti raadiotehaseks . . .

 



Raadiod "Estonia"


Raadiotehases RET läbi aegade toodetud raadiod "Estonia"

Järelehüüdeks Eesti viimasele raadiotehasele, sõjajärgse toodangu parimad ja ka viimased raadiod "Estonia".



Radioola "Estonia" (Estonia 55) - tootmises aastatel 1955 - 1959.



Radioola "Estonia E" (Estonia 55 E) eksportmudel.

   

Radioola "Estonia E" ingliskeelne skaala,
FM 87 - 104 MHz (selleaegne Euroopa standard).



Väliste lisakõlaritega radioola "Estonia 2" - tootmises aastatel 1958 - 1962,
üks parima audioga raadioid tänaseni.



Radioola "Estonia 3" - tootmises aastatel 1962 - 1964,
viimane mudel RET-i omatoodetud "6GDR1" lairiba valjuhääldajatega.



Radioola "Estonia 3M" - tootmises aastatel 1964 - 1966.



Radioola "Estonia 4" - tootmises aastatel 1966 - 1970.



Radioola "Estonia Stereo" - tootmises aastatel 1969 - 1973.



Radioola "Estonia 006 Stereo" - tootmises aastatel 1972 - 1978.



Radioola "Estonia 008 Stereo" - tootmises aastatel 1978 - 1982.



Radioola "Estonia 009 Stereo" - tootmises aastatel 1981 - 1984.



Muusikakeskus "Estonia 010" - erinevate variantidena tootmises aastatel 1982 - 1992.



Laserplaadimängija "Estonia 001C" - tootmises aastatel 1987 - 1989.



Duubel kassettdekk "Estonia 210C" - masstoodangusse ei jõudnud.



Uue põlvkonna muusikakeskuse "Estonia 014" AM/FM tuuner,
muusikakeskus, mis kahjuks tootmisliinile enam ei läinudki . . .





Elektronorel (süntesaator) "RETakord"


   Panen siia RET-i "Estonia" raadiote galerii lõppu veel ühe tehase huvitava laiatarbe toodangu, elektronoreli "RETakord". Tegemist oli Nõukogude Liidu esimese tööstuslikult toodetud mitmehäälse elektronoreliga, mida peeti kogu liidu ulatuses oma innovaatiliste lahenduste tõttu parimaks pilliks.


Elektronorel "RETakord" - tootmises aastatel 1965 - 1975.


 



Väike galerii minu vanade kõrvaklappide kogust



   Kunagi, Kurtna (Tagadi) vanakraamilaadal ringi jalutades ja nähes sealsetel müüjatel muude kolude seas vedelemas vanu, enne II maailmasõjaaegseid kõrvaklappe, turgatas pähe mõte, kuna ka küsitud hinnad oli odavad, osta need kokku enne kui prügimäele satuvad, restaureerida ja teha omale vanadest kõrvaklappidest väike kollektsioon.
   Nii olengi tasapisi ettesattunud vanu kõrvaklappe ja ka nende jäänuseid kokku ostnud, et need tuleviku jaoks säilitada. Spetsiaalselt otsinud neid pole ega ka interneti müüjatelt suure raha eest ostnud, see lõbu jäägu suurtele numismaatikutele, ainult vanakraami turgudel/laatadel ettesattuvaid ja mõistliku hinnaga.
   Vanakraamiturgudel vanu kõrvaklappe otsides tekkis ka mõte teha nende jäänustest, mida kokku komplekteerida ei anna, omale ise sidepidamiseks mugav retro peakomplekt. Panin ka selle foto siia galerii lõppu.
   Peale siin väljapandute on veel mõned, restaureerimist alles ootavad vanad kõrvaklapid, need lisan siia hiljem.
   Uuematest, dünaamiliste kapslitega kõrvaklappidest panin siia galeriisse ainult ühed, eriotstarbelised lairiba kõrvaklapid.


Kõige vanemad, plekkmembraanidega kõrvaklapid


USA firma "J.K." (Joy-Kelsey Corporation) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad

Kuulari välisküljel oleva nupu keeramisega saab reguleerida magnetite kaugust membraanist,
tugevaima heli saavutamiseks.



Saksa firma Neufeldt & Kuhnke Kiel kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1920-dad



Inglise firma S.G.Brown LTD (Type F) kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma HEGO kõrvaklapid (2 x 1000 Ω), 1930-dad



Saksa firma ÜFH kõrvaklapid Ln127010 (2 x 2000 Ω), 1930-dad



Saksa firma Markefunken kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1935



Saksa firma Membra kõrvaklapid (2 x 2000 Ω), ~1937



Saksa firma DTW tankisti kõrvaklapid Dfh.b (2 x 2000 Ω), 1943



Saksa firma DTW militaarklapid L38116 (2 x 2000 Ω), 1944



Vene firma ...? kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid ...? (2 x 2000 Ω)

Nende kõrvaklappide seni veel tuvastamata firma logo.



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised militaarklapid TA-56M (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) ? madalaoomilised militaarklapid TA-56M (2 x 50 Ω)



Vene firma Krasnaja zarja (Leningrad) madalaoomilised militaarklapid TA-4 (2 x 65 Ω)



Vene väliraadiojaama R-394KM militaarklapid TG-7M (2 x130 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω)



Vene firma Oktava (Tuula) kõrgeoomilised laiatarbe kõrvaklapid TOH-2 (2 x1600 Ω),
variant 2



Dünaamiliste kapslitega kõrvaklappide seast ainult ühed huvitavamad,
eriotstarbelised kõrvaklapid inimese kuulmissageduste ulatuse testimiseks

USA firma Telephonics audiomeetri dünaamilised lairiba kõrvaklapid TDH-39P (2 x10 Ω)



Galerii lõpetuseks segu vanast ja uuest, Saksa, USA ja Eesti detailidest retroklapid

Mitme eri firma vanadest ja isetehtud uutest detailidest sidepidamiseks omaehitatud,
dünaamiliste kapslitega ja elektreetmikrofoniga peakomplekt (fotol ilma kõrvapatjadeta).
(Täpsem kirjeldus alajaotusel "Kodukootud")




Tartu Telefonivabriku kõrvaklapid


Leidsin ühest välismaa elektroonikaseadmete galeriist fotod Tartu Telefoni Vabriku 1930. aasta kõrvaklappidest.
Kuna kohaliku arhiivimaterjali seast pole TTV kõrvaklappidest fotosid leidnud, panen need vaatamiseks ka siia.


Eesti firma TTV kõrvaklapid (2 x 2000 Ω) ~1930. aasta väljalase

Tartu telefonivabrikus 1930. aastal toodetud kõrvaklapid väljast ja seest.

 

Tahaks ka enda vanade kõrvaklappide kollektsiooni vähemalt ühed Eestis toodetud.

Ehk on kellelgi kusagile kapi nurka sellised vedelema jäänud ja nõus ära müüma.




Tagasi algusesse